Avaleht » Filmiliigid

Iseseisvuspäev (2003)

CIUE meediaosakond: Hanna Šeini bakalaureusetöö

Tudengifilm | Dokumentaalfilm Kestus: 27:25

Huviinfo

Bakalaureusetöö

Film on režissöör Hanna Šeini bakalaureusetöö Concordia Ülikoolis.

Filmikangelaste portreed

Esimene lugu: Raino - varustaja Sõmerust. Lihtsast maaperest pärit poiss, kes on lõpetanud üheksa klassi ja jätnud siis kooli pooleli põhjusel, et ta läks maale elama ja sealt oli kaugel koolis käia. Raino abiellus vanemate käsul 20 aastaselt tüdrukuga, kes oli tollal 16 aastane. Viis aastat hiljem on abielu läbi ja noormees elab oma õe pere juures Sõmerus. Ta töötab Rakveres varustajana, mis lahtiseletatult tähendab seda, et ta sõidab päev läbi erinevate müügikohtade vahel vana kaubikuga ringi, võtab tellimusi ja toob tillukesest hulgilaost asju. Raino peab ennast tavaliseks eesti nooreks, eurooplane ta enda sõnul küll ei ole. See-eest oleks ta valmis Eesti riiki oma eluga kaitsma.

Teine lugu: Rainer - osakonnajuhataja Tallinna Stockmanni kaubamajas. Rainer on hiljuti lõpetanud EBS'i ja peale paariaastast töökogemust Stockmannis saanud just ametikõrgendust. Eelmisel sügisel kolis ta välja oma vanematekodust - kolmetoalisest korterist Lasnamäel ja elab nüüd pangalaenuga ehitatud majas Rocca al Mares. Olenemata kiirest edust on Raineri elu muidu suhteliselt tühi - tema ümber teisi inimesi praktiliselt ei ole. Noormees ei kujuta ka ette, et ta oma elu kellegagi jagada võiks - abielluda ei kavatse ta enda sõnul kunagi. Enda arvates pole Rainer tavaline noor, vaid pigem töönarkomaan.

Kolmas lugu: Brett - Tallinnast pärit Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng. Heal järjel perest Brett elab Tartus oma korteris, peaaegu igal nädalavahetusel sõidab ta siiski vanematekoju - kõik tema sõbrad on tallinlased, ka Tartu Ülikoolis õpivad tema sõnul põhiliselt Tallinnast pärit inimesed. Tööl pole Brett veel käinud ja niikaua kuni vanemad teda üleval jaksavad pidada, ta seda ka teha ei kavatse - pigem keskendub õppimisele. Järgmisel aastal tahab Brett Rootsi õppima minna. Tavaline eesti noor on Bretti meelest see, kes joob viina ja vaatab Wremjat. Tema tutvusringkonnas tavalisi eesti noori pole.

Neljas lugu: Andres - talupidaja Rõugest, viimase kursuse tudeng EPÜs, Eesti Noortalunike Liidu esimees. Andres on otsustanud üle võtta vanavanemate majapidamise Rõuges. Kolm päeva nädalas on ta Tartus koolis, ülejäänud aja talus. Mootorsae ja raskete viljakottidega saab poiss hakkama mängleva kergusega. Suurte pidutsemiste aeg on tema jaoks möödas, nüüd on tema tegevused rohkem suunatud. Tavaline noor Andres enda sõnul pole - ei ole ilmselt palju noori, kes viitsivad kooli kõrvalt talu pidada ja veel ühiskondlikke asju vedada.

Iga loo vahel näeb vaataja lõigukest nelja tegelase 24. veebruarist 2003 - Eesti Vabariigi aastapäevast. See, kuidas ühevanused inimesed ühte ja sedasama pidupäeva veedavad, toob esile terava lõhe nende elude vahel.
Allikas: EFI andmekogu

Filmi tootmine

Ettevalmistusperiood: 6. jaanuar - 17. veebruar 2003
Tootmine: 16 päeva veebruaris-märtsis 2003
Järeltootmine: märts - 13. aprill 2003
Eelarve: 178 495 EEK
Filmi esilinastus: 10. mail 2003 Püha Katariina Kirikus.
Allikas: EFI andmekogu

Filmist meedias

Dokumentaalfilm uurib, miks Tallinnas elav noor eestlane peab ennast enamasti eurooplaseks, maailmakodanikuks. Ta oskab keeli, kasutab arvutit, õpib, töötab, käib klubides, baarides, restoranides, talle meeldib reisida. Ta on kursis tänapäeva muusika-, riietumis- ja muude trendidega.
Samas ilmneb filmist, et selline noor inimene ei taipa sageli, et suures osas mujal Eestis ei ela temavanused sellist elu. Nende keskkond on palju piiratum, neil pole valida erinevate ööklubide, baaride, restoranide, spordisaalide vahel. Moodne linnanoor suhtub sellisesse ellu enamasti veidi halvustavalt või siis lapsiku huviga, nagu suhtutakse loomadesse loomaaias.
ETV näitab Hanna Sheini filmi "Iseseisvuspäev" (2003). Postimees, 17. nov, lk 13.

Villu Päärt: "Klubikultuur ja virtsased kummikud. Butiik ja maapood. Esimene ja teine Eesti. Linn ja maa. Vinnerid ja luuserid. Kujutlen, et need sõnapaarid hõljusid noore dokumentalisti Hanna Sheini peas, kui ta «Iseseisvuspäeva» tegema asus. Ja kogu see vastandite kaskaad raksatamas kultuurikonfliktina, mida raamib iseseisvuspäev. /---/

Kuhu jäid filmis vastandumised? Loomaaed? Kui Brett klubis anekdoote räägib, pole tema maailma ja Raino külakõrtsi vahel neid valgusaastaid, mida film tahab näidata. Kui ühes kohas räägitaks Schopenhauerist ja teisal vaid (möllu) panemisest, siis oleks.  Filmis on inimeste asemel plakatid, kelle kiirkorras esitatud lugu peab tootma kiire järelduse. Kuidas sobivad noorte erinevad eluteed praeguse Eesti edukusevalemi ning riigipiire mitte tundva õnnetundega? Viimasega ei sobigi, sest Raino on juba õnnelik.
Ma arvan teadvat, miks mängis ETV filmi lõppu klippi: «Jälgi objektiivsemaid analüüse.»"
Päärt, V. (2003). Tegijad ja tropid. Postimees, 19. nov, lk 25.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm