Avaleht » Filmiliigid

Libahunt (1968)

Digitaalselt taastatud 2012

August Kitzbergi samanimelise näidendi ainetel

Mängufilm | Draama Kestus: 70:30

Mälestused

Meenutab väikese Tiina osatäitja Doris Kareva:

“Libahundi” võtteid tehti 1968. aasta talvel ja suvel. Tiinat otsiti sellesse filmi nagu ikka koolide kaudu.
“Olin siis kaheksa-aastane, aga teadsin “Libahundi” teksti peaaegu peast. Lugesin nimelt lapsena väga palju näidendeid. Ema töötas mul raamatukogus, nii et raamatutepuudust meil polnud.” Olnule tagasi vaadates võib Kareva kindlalt öelda: Leida Laius tahtis, et last ei pandaks mängima. Imestust tekitas, et Kareva pikad valged juuksed mustaks värviti, Mari osatäitja tumedad juuksed aga värviti heledamaks. “Leida Laius oli veendunud,
et lapse loomus kõneleb enda eest. Ju mu olemus oli siis Tiinalik, Mari moodi mõtlemine pole mulle omane.”
Filmi välisvõtted toimusid Kanepis. Vanemaid Dorisel kaasas polnud. “Elasin üksi ühe vanema proua juures. Igal hommikul läksin sealt tööle. Eks isa-ema käisid mind ikka vahepeal vaatamas ka. Neil lihtsalt polnud võimalik seal nii pikalt olla. Tagantjärele mõeldes tundus see sealolek mulle ikka pikana küll. Paljusid võttekohti ma enam ei mäletagi, pandi meid lihtsalt bussidesse ja hiljem toodi tagasi. Mäletan üht talvist nädalat, kus meid igal hommikul sõidutati kusagile metsa. Seal oodati, et lumi hakkaks tuiskama. Aga ilm oli vaikne ning siis hakati ootama kolhoosist tuulemasinat. Jäi seegi tulemata. Ja kui siis ükskord tuli, läks jälle ilm tuisuseks."
Palli, I. (2011). Doris Kareva: Mina mängisin väikest Tiinat. Maaleht, 3. nov, lk 36.

Ene Rämmeld: „Ta oli minu vaimne ema“

19aastane Ene Rämmeld kohtus Leida Laiusega ajal, mil režissöör otsis «Libahunti» peaosatäitjat. «Alguses vist loodeti, et Tiina leitakse kusagilt kaugemalt, aga Leida tahtis, et ta tuleb leida Eestist...» takerdub Ene, sest ta ei taha taas korrata lugu, mida ta ilmselt varem kümneid kordi rääkinud. Seda enam, et Leida Laius tähendas temale tunduvalt rohkemat kui lihtsalt kolleegi.

«Ta oli minu vaimne ema. Olin ta kõrval nagu laps. Kui oli vaja, tahtsin teda üle kavaldada, kui vaja, allusin talle,» meenutab Ene. «Leida näol kohtasin esimest korda oma elus inimest, kes oli minu jaoks heas mõttes nagu elanik Marsilt. Naine selle sõna kõige paremas mõttes – elegantne ja tark. Ta isegi suitsetas väga elegantselt ja kaunilt. Imetlesin teda.»
Leivak, V. (2003). Filmirežissöör Leida Laius pidanuks täna 80. sünnipäeva. Õhtuleht, 26. märts.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm