Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Eelkäija (1967)

Sisukokkuvõte

Vladimir Karasjovi kunstiline dokumentaalfilm ehk nn fotofilm Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis.

Film algab kommunismi eest langenud märtrite loeteluga, kus on ka loo peategelase nimi. Ekraanil on Viktor Kingissepa läbitungiva pilguga vangifoto, käed raudus, kaelas vanginumber 837. Loetakse ette kohtuotsus. Mais 1922 mõistab Eesti Vabariigi sõjaväljakohus riigikukutaja Viktor Kingissepa rahva mässule õhutamise eest surma mahalaskmise läbi. Sõjaminister Jaan Sootsi otsus käsib selle täide viia 3. mail 1922. Kingissepa reetja, vang number 836, istub samuti Patareis kinni. Reedetud! Kas tõesti oli kogu ta võitlus asjata? – nii võis Kingissepp mõelda ülekuulamistel. Järgneb pildigalerii Kingissepa kasvumiljööst Saaremaal (kaadritagust teksti ja lavastuslikke dialooge esitavad ilmselt näitlejad). Range tõsiusklik vanaisa, talu Kaarma vallas, Viktor lapsena, perepilt isa-emaga, Kuressaare (Arensburgi) gümnaasium, sadam, kuursaali pargis patseerivad suvitajad, isa Eduard Kingissepa pansionihoone. Taustal kostub naise õrn-ümisev laul, justkui mälestus ema hällilaulust, mis korduva motiivina läbib filmi.

1905. aasta revolutsioon, rahva mässude mahasurumine, hukkamised, saateks Internatsionaali helid. "Üksteise järel varisevad illusioonid ja katkeb lihtrahva talumisvõime," märgib diktor. Fotod esimese ilmasõja haavatud sõduritest, riigipöördest oktoobris 1917 Peterburis, Kerenski valitsuse kukutamisest jms. Dokumendid Kingissepa tegevusest Eesti Töörahva Kommuuni ajal 1918 ja fotod punavõimu pooldajate hukkamistest. Aastast 1918 juhib Kingissepp illegaalset kommunistlikku liikumist Eestis. Kuulutus töörahva miitingust Oleviste kirikus 20. jaanuaril 1918, kus kantakse ette Kingissepa kõne „Kellel on Eestis iseseisvat riiki vaja?“. Fotod iseseisva Eesti kaitseväe paraadidest. Vaatamata võitluskaaslaste arreteerimisele jätkab Kingissepp võitlust põranda all. Konspiratiivkorterid, salatrükikoda, kus trükitakse kommunistlikke lendlehti. 1. mai tähistamised Tallinnas 1921 ja 1922, rahvas tänavail lippude ja loosungitega. Viktor Kingissepp enne surma Patarei vanglas – kirikukellade helin ja pilvine taevas mere kohal.