Räägi ära (2021)

Filmist meedias

Stefan Peetri: „„Räägi ära“ on eklektiline segu eri režissööride käekirjast. Segu poeetilisest kinokunstist, looduskaadritest, psühholoogilisest põnevikust, linna vaikelust ja ökoloogilisest ulmest, kus inimese asemel tihti võtab maad hoopis miljöö. Õnneks pole see stampvõtetest koosnev dokumentaalfilm, kus kaadrist kaadrisse kohtame rääkivaid päid. Näod ja silmad, mis iseloomustavad tihti traumat käsitlevat dokumentalistikat, asenduvad seda ümbritseva tegelikkusega. Teiseks pole „Räägi ära“ ka teadusulmeline selle klassikalises tähenduses. Jah, me elame teadusulmelises ajas, mille sünnitas viirus, näidates, kuivõrd õrnad ja jõuetud on meid ümbritsevad tugistruktuurid. Me ei kohta kaitseskafandrites meditsiinitöötajaid, tilgutite ja voolikute vahel lämbuvad patsiente, silme ees ei tilgu süstlad ega surmaarvud ning kehasid ei transformeeri vaktsiinitehnoloogiad, RNA-molekulide struktuurid ja muu selline, mis meenutaks Steven Soderberghi „Nakkust“1 või David Cronenbergi transhumanistlikke bioepideemiaid. Marta Pulk on rõhutanud, et dokumentaalfilm ja pandeemia tõid esile kultuuride ülesed psühholoogilised mehhanismid: ema on ikka ema, olgu Jordaanias või Inglismaal, armastaja on armastaja, olgu Eestis või Argentinas. Psüühiline ühendus leinaga iseloomustab tema sõnul kõiki tegelasi selle kõigis faasides: segadus, eitus, viha, tingimine, depressioon, leppimine, üldistus.“ /---/

Loe edasi:
https://sirp.ee/s1-artiklid/film/armastusest-koroona-ajal/
Peetri, S. (2022). Armastusest koroona ajal. Sirp, 4. veebr, lk 12–13.