Olev Subbi. Elu kuues peatükis (2021)

Marianne Kõrveri dokumentaalfilm Olev Subbist taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.

Rohketele fotodele ja intervjuudele toetuv infotihe dokumentaalfilm on jaotatud kuueks eritasandiliseks peatükiks: Ilu, Kunstnik ja tema aeg, Stiil, Mineviku varjud, Täius, Paralleelmaailmad.

Esimese peatükis - Ilu - räägivad kunstnikud Mihkel Ilus, Kaido Ole, Tõnis Saadoja ja Tiit Pääsuka esimestest suhetest Olev Subbi töödega, taustaks maal "Tüdruk avatud akna all" (Olev Subbi 1977) ja selle taaslavastus ning "Akt sinises ruumis" (1968), "Palgiparvetajad" ja "Rannanaise pühapäev" (1965). Sõnastuse leiab kunstniku loomigut läbiv kreedo: harmoonia ja ilu taotlus.

Kunstnik ja tema aeg käsitleb Olev Subbi vastandumisvajaduseta ja sobituvat, kuid samas isikupärast aegade ülest joont ajavat positsiooni Nõukogude Eesti kunstimaastikul. Maalidest on ekraanil "Akt valgel riidel" (1967), "Daam rohelises seeliku" (1972) ja selle taaslavastus, "Maastik Elva lähedal" (1975), "Autoportree" (2001), "Mare ja Andres" (1983), "Õu vana autoga" (1979), "Suvekohvik" (1973), "Südasuvi Tartumaal" (1975) ning "Linn jõe ääres" (1974). Arhiivilintidel saab sõna ka Olev Subbi, kes ühtlasi võtab vastu ENSV teenelise kunstniku aunimetuse.

Aktid, maastikud ja vaikelud jätkuvad ka kolmandas peatükis - Stiil. "Clos de Vougeot '99" (2005) ja selle taaslavastus ning "Akt avaras ruumis" (1975) ja selle taaslavastus.  Kersti Kreismann räägib Subbile olulistest traditsioonidest ja rituaalidest.

Mineviku varjud viitab nii Teise Maailmasõjaga seotud perekondlikele sündmustele ja Olev Subbi küüditamisele Siberisse 23. märtsil 1949 kui ka isiklike mälestuste käsitlemisviisile Subbi maalides. Peatüki motoks on koonduslaagri üle elanud Austria arsti Victor Frankli mõttekäik: "Kui me ei suuda enam muuta olukorda, siis on võimalus muuta iseennast. Inimeselt võib kõik ära võtta peale ühe, viimase vabaduse - valida oma suhtumist ümbritsevatesse oludesse. Valida omaenda tee." Arhiiviülesvõttes räägib Olev Subbi oma näituse avamisel mälumaastike maalimisest. Ekraanil on "Hämar interjöör" (1975) ja selle taaslavastus, "Tüdruk rõdul" (1975), "Suvine interjöör" (1970) ja selle taaslavastus.

Peatükis Täius vastab Olev Subbi telereporteri küsimusele, et tema teab loomulikult retsepti, kuidas teha head pilti, kuid see ei ole õnneks sõnastatav. Kolleegid kirjeldavad Subbi maalide tehnilist laitmatust ja selle mõju oma loomingule ning tema maalide reaalsuse muutumist. "Mees valge hobusega" (1967), "Lamav akt maastiku taustal" (1968), "Avatud aken" (1974), "Kell kuus peale lõunat" (1981), "Kuues võõras linn" (2005), "Raudsild" (1995), "Piazza del Pozzo" (1993).

Viimane peatükk Paralleelmaailmad käsitleb poeetilise omailma loomist maiste reeglite ja hädade kõrvale ning inimeseks olemist kunsti kaudu. ""Veebruar" (1985) ja selle taaslavastus, "Helgi ja Enn Põldroosi portree" (1971), "Sügisene interjöör" (1970) ja selle taaslavastus, "Rahvuspargi kunstinõukogu" (1979), "Viis kaske" (2013), "Aken" (1997).

Märksõnad: abstraktsionism | aktimaal | ateljee | aunimetuste omistamine | autasude üleandmine | eestiaegne härrasmees | elegants | heaolu | härra | härrasmehelikkus | igatsus | kodu | kunsti suurkujud | kunstiajaloolane | kunstikoguja | kunstilooming | kunstinäitus | kunstiteadlane | kunstiteoste demonstratsioon | kunstnik | kunstnik ja tema looming | kunstnike ateljeed | kunstniku ateljee | kunstniku eeskujud | kvartett | loobumine | loodusarmastus | loomingulised otsingud | loominguprotsess | lumine maastik | muusika kuulamine | muusikaesitus | mälestused | näitus | näituse ülesseadmine | pojeng | pühendumus kunstile | reisimisvõimalused | reisimuljed | riiklik preemia | rituaalid | salong  | seltskonnatants | seltskonnaüritused | snobism | sobivus  | suvilamiljöö | sõbrad | sõpruskond | sümbolism  | talvemaastik | tennisemäng | väärikus | Vaata kõiki »