Avaleht » Filmiliigid

Sünopsis

Urve Tauts on särav ja karismaatiline naine. Viiskümmend aastat kestnud lauljakarjääri jooksul jõudis ta laval elada sadu lavaelusid, armastada ja vihata, surra arvutul hulgal lavasurmasid.
Vahur Laiapea dokumentaalfilm on mäletamisest ja keskendub enam mäletamise ilule ja kurbusele, kui mälestuste endi sisule. Inimene, kes ei karda saada haavatud, avaneb erilisel viisil ja miks peakski teda haavama. Kohtumised inimestega, kohtumised iseendaga muusikas.
Noor Urve Tauts laulab selles filmis palju. Laulab „Nõukogude Eesti“ kroonikalõikudes „Tsaari mõrsja“ Ljubašat ja „Carmenis“ muidugi Carmenit. Laulab lintidel ja plaatidel. Siiski - vähe, veidi ja õrnalt kuuleme selles filmis ka seenior-Urvet laulmas. See juhtub siis, kui tema klaveriõpetaja, filmimise ajal 95-aastane Erna Saar istub klaveri taha ja mängib Sibeliuse Romanssi. Ütleb, et muidu võiks juba surra, elatud ju küll, aga Sibeliuse pärast ei saa veel.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm