Murust (2021)

Filmist meedias

Hendrik Alla: „Režissöör Kaupo Kruusiauk on teinud selle «Eesti lugude» satsi dokumentaalfilmi margapuuga mõõtes kõige huvitavama filmi, mis kannab pealkirja "Murust". Siin on tõesti olemas erinevate vaatenurkade vastuolu. Suhtumist murusse võib vaadata kui filmi tegelase maailmavaadete destillaati. On need, kelle aiakate peab olema ühtlasem elutoavaibast ja murulible kõrgust mõõdetakse sõna otseses mõttes millimeetri täpsusega, ning need, kes ei raatsi sugugi niita, sest siis häviks siilipoisi käigurada.

Film algab võrratu stseeniga: istuvad eestlased ja muretsevad muru pärast: kust me täna niitma hakkame? Aga niitma peab, sest ilm on ju nii ilus! Ja kui siis muru kallale minnakse, siis võimsa masinapargi ja moodsate traktoritega. Neile vastandub kunstnik, kes hea meelega üldse ei niidaks: võililled on ju nii ilusad ja kannikesed ka, no kuidas ma niidan! Niitma peab temagi, sest naabrid vaatavad pahase pilguga. Sotsiaalsele survele alludes tuuakse päevinäinud niiduk välja ning seda lausa anutakse: "Palun, käi-vi-tu!"

Kruusiauk ei vii antagoniste filmis kokku ja seda pole vajagi. Tundub, et ta pani lihtsalt kaamera püsti ja lasi inimestel oma elu elada. Tulemus on loomulik ning sundimatu, aga küllap selle saavutamiseks mõeldi filmi stsenaarium hoolega läbi ja ilmutati ka muud filmitegijameisterlikkust. "Murust" on soe ja õnnestunud kaksikportree.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://leht.postimees.ee/7153226/rase-naine-otsib-prugikastist-toitu
Alla, H. (2021). Rase naine otsib prügikastist toitu [„Eesti lugude“ 18. hooaja neli esimest filmi: Anna Hintsi „Homme saabub paradiis“, Meelis Muhu „Kasuemad“, Kaupo Kruusiaugu „Murust“ ja Aleksandr Heifetsi „Muusika, mida ma veel ei tea“]. Postimees, 12. jaan, lk 18–19.

Loe arvustust: 
https://sirp.ee/s1-artiklid/film/hoolest-ja-armust/
Metsamärt, A. (2021). Hoolest ja armust [„Eesti lugude“ 18. hooaja neli esimest filmi: Anna Hintsi „Homme saabub paradiis“, Meelis Muhu „Kasuemad“, Kaupo Kruusiaugu „Murust“ ja Aleksandr Heifetsi „Muusika, mida ma veel ei tea“]. Sirp, 15. jaan, lk 36–37.