Kupee nr 6 (2021)

Moskva 1996. Soome arheoloogiatudeng Laura (26) elu Moskvas on ummikusse jooksnud: suhe endast vanema professoriga võõras linnas tekitab temas tunde, nagu ta elaks kellegi teise elu. Ta otsustab sõita Murmanskisse vaatama hiljuti avastatud kaljujooniseid, sest ihkab kogeda midagi ajatut ja püsivat.
Rongis on ta sunnitud jagama kupeed venelasest kaevuri Vadimiga (27). Mees on vulgaarne ja pealetükkiv, pärast esimest ööd rongis on Laura valmis Moskvasse tagasi minema, kuid mõistab, et seal ei oota teda tegelikult keegi. Trööstitu reaalsus vastumeelse kupeekaaslasega on kõik, mis talle on jäänud. Endalegi ootamatult hakkab see talle ajapikku meeldima, sest Vadimi karmi kesta all on samuti lihtsalt üks haavatud hing. Lõpuks ei oska aga kumbki leitud lähedusega midagi peale hakata ning nad lahkuvad hüvasti jätmata.
Pärast viiepäevast kummalist ja ebamugavusi täis reisi jõuavad nad lõpuks Murmanski. Seal avastab Laura, et ta ei pääsegi kaljujooniste juurde. Ta otsib üles Vadimi ja palub tema abi. Kui Laura leiab end viimaks 10 000 aastat vanade kaljujooniste ees, tabab teda äratundmine, et just inimesed oma ootamatuses ja kaduvad hetked, mida nendega jagame, on elus kõige tähtsamad