Avaleht » Filmiliigid

2 tundi õnneni (2022)

Dokumentaalfilmid Kestus: 74:00

Huviinfo

Filmist meedias

Katke intervjuust filmi autori Moonika Siimetsaga:

Kas "Kaks tundi õnneni" on su esimene film kriisiajal?

See pidanuks juba mitu aastat tagasi valmis saama, aga väga raske oli teha – pandeemia sõitis sisse. Dokfilmi jaoks inimeste otsimine-valimine on suur töö – peab enne, kui filmima saab hakata, palju materjali läbi töötama, tuleb oma tegelased välja valida. Mul olidki inimesed välja vaadatud, nad olid nõus, ja nende elus olid põnevad sündmused tulemas, aga siis pandi kõik kinni. Kui jälle liikuma sai, olid sündmused nende elus juba möödas ja mul polnud neid enam võimalik filmida... Pidi otsast peale hakkama. Seda juhtus mitu korda. Väga ära väsitas küll.

Pidid palju edasi-tagasi käima karantiiniajal ka?

Mulle endale ka see “seiklemise” mõte ei meeldinud ning ega keegi eriti oleks tahtnud endale koju diivani peale mingit filmimeeskonda Eestist. Mõtlesin, kas toda pandeemiat üldse filmi panna, lõpuks ei pannud – olukord on kuidagi stabiliseerunud, inimesed käivad ikka tööl Soomes, elu läheb edasi.

/---/

Millise loo järgi sa läksid? Algas see ju Tartu Ülikoolist etnoloogide Pihla Siimu ja Keiu Telve ning Joensuu Ülikoolist Laura Assmuthi rändeteemalisest uuringust, sind kutsuti filmi tegema teadustöö juurde justkui...

Jah, alguses tunduski lihtne, et vaatan materjalid läbi, saan ehk sealtki mõned tegelased. Aga kõik ei läinud üldse nii. Sellest uurimismaterjalist oli palju abi, aitas kõrvale hoiduda stereotüüpidest, mis esimese mõttena pähe kargavad. Hästi palju on stereotüpiseerimist – seda juttu kalevipoegadest ja mugavuspagulastest. Aga ränne on mitmetahulisem. /---/

Intervjuu täistekst:
Režissöör Moonika Siimets: Soome elama läinud eestlaste lastest saavad väga tublid soomlased
Rooste, J. (2022). Režissöör Moonika Siimets: Soome elama läinud eestlaste lastest saavad väga tublid soomlased. Maaleht, 3. veebr.

Loe ka: https://sirp.ee/s1-artiklid/film/kalevipojad-ja-tutred/
Vahter, T. (2022). Kalevipojad ja -tütred [intervjuu Moonika Siimetsaga]. Sirp, 11. veebr, lk 28–29.


Andrei Liimets: „„2 tundi õnneni” algas koostööst antropoloogide Keiu Telve ja Pihla Siimuga, kes uurivad naaberriikidevahelist rännet. Kui nende mahukas uurimisprojekt „Liikuv ebavõrdsus: hargmaised pered Eestis ja Soomes” keskendus väljarändest põhjustatud sotsiaalsetele probleemidele, siis Siimets hoiab sotsiaal-majandusliku ja poliitilise tasandi pigem tagaplaanil. Esmajoones on tegemist portreedega inimestest, kes peavad hakkama saama juurte kaotamise, suhete lagunemise või uue identiteediga. /---/

Niivõrd paljudest lugudest pole kerge toimivat tervikut kokku panna. Struktuurilt on „2 tundi õnneni” mõnevõrra hüplik, kuid valitud katkendeid seob lavastaja oskus panna tähele inimlikke üksikasju. Mitmeti võib üks või teine stseen tunduda liigagi argisena, kuid just tänu nendele argistele momentidele on vaatajal lihtne tegelastega samastuda. Kohatise traagika kõrvalt ei puudu helged hetked ja näpuotsaga elulist huumorit. /---/

Siimetsal ongi varuks üks oma lihtsuses mõjuvamaid ja rabavamaid lõppe, mis Eesti dokumentalistikast meenub. Äkiline murdumine sümboliseerib kaotust, katkestust, eemalolekut. „2 tundi õnneni” pole aga jõuetu appihüüd, vaid mitmekihiline reaktsioon olukorrale. Rändega seotud katsumustega nii inimeste, perekondade kui ka riigina hakkama saamiseks tulebki neist kõigepealt delikaatselt ja mõistvalt rääkima õppida.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/artikkel/95785695/arvustus-eestlased-soomes-edulood-aga-pereprobleemid-soltuvus-vaesus
Liimets, A. (2022). Puudutav film eludest Eesti ja Soome vahel. Eesti Päevaleht, 2 veebr, lk 12.

Tauno Vahter: „Eestlaste töö- ja väljarändelaine Soome on kestnud umbes poolteist põlvkonda. Kui mõne aja eest käsitleti filmides (nt „Disko ja tuumasõda“) ja kirjanduses („Stalini lehmad“, „Viru hotell ja tema aeg“ jt) eestlaste ja soomlaste nõukogudeaegseid suhteid, siis nüüd on rõhk uuema aja kogemusel, mis on endiselt meie argipäev. Juba aastatel 2011–2013 oli eetris nelja ehitaja elust jutustav kodumaine telenovela „Kalevipojad“, alles hiljuti tuli välja natuke tabloidlik dokumentaalsari „Sinivalged eestlased“, lisaks saated eestlaste jaanipäevast Soomes jms, rida artikleid ja dokumentaalfilme. Sellele lisandusid hiljuti Moonika Siimetsa täispikk dokumentaalfilm „2 tundi õnneni“ ja otsapidi ka „Eesti lugude“ lühidokkide sarjas tehtud Terje Toomistu „Põlvkond piiri taga“. Mõlemad dokumentaalfilmid sisaldavad uusi värvikaid näiteid ning jutupunkte eestlaste väljarände suures küsimuses, mis ilmselt tundub juba paljudele lootusetu teema, sama tüütu kui haldusreform või Saaremaa püsiühendus.“ /---/

Loe edasi:
https://sirp.ee/s1-artiklid/film/suur-vend-salmiaak-ja-sularahaautomaat/
Vahter, T. (2022). Suur vend, salmiaak ja sularahaautomaat. Sirp, 11. veebr, lk 27–29.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm