Kalev (2022)

Filmi saamisloost

Katke intervjuust režissöör Ove Mustinguga

Kas see film tuli sinu juurde või tulid sina mõttele teha Kalevi 1991. aasta võidust film?

Selles mõttes tuli film minu juurde, et produtsent Pille Rünk tuli ja küsis, kas mul võiks huvi olla. Mul oli kohe huvi, sest olin Kalevi võidu ajal 14aastane poiss. Varateismelisena on tundlad ju kõige rohkem lahti ja minu jaoks oli Kalevi võit suursündmus.

Spordifilmi on keeruline teha nii, et sportimine mõjuks usutavalt. Millest sa oma tiimiga alustasid?

Martin Algusel oli üks versioon loo jutustamiseks, aga tema oli muude projektidega hõivatud. Intervjueerisin meeskonna liikmeid ja treenereid, tausta uurimine oli päris päris pikk ja põhjalik. Mitte kõik ei olnud rõõmsad, et sellest loost film saab.

Siis kirjutasin sellise versiooni, mida ise heaks pidasin. Ühel hetkel võtsin juurde veel dramaturgi ja stsenaristi Mehis Pihla, kes on ise kossumängija.

Miks on filmi peategelased peale treener Jaak Salumetsa just Aivar Kuusmaa ja Gert Kullamäe, mitte näiteks Tiit Sokk?

Sokk oli muidugi olümpiavõitja ja üldse üks kõvemaid mehi meeskonnas. Aga mulle imponeeris Kuusmaa juba teismelisena teleka vahendusel sellepärast, et ta oli vihane tüüp, kes oli kogu aeg treeneriga konfliktis. Kullamäe esindab filmis kõiki neid pingipoisse, kes ootavad oma võimalust. Mõnel see tuleb, mõnel ei tule kunagi.

Selge on see, et meeskond on suur ja kõigi lugu rääkida ei jõua, aga nende kahe kaudu joonistub välja kogu meeskonna lugu.

/---/

Loe edasi:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120065746/mang-mis-pani-taismehed-nutma-film-kalev-raagib-kuusmaa-ja-kullamae-kaudu-voiduka-meeskonna-loo
Rumm, H. (2022). Kalevi võit pani täismehed nutma. Eesti Ekspress: Areen, 14. sept, lk 49–51.

Arvamusi filmist

Andrei Liimets: „Isiksused on suured ja rasked valikud sellises olukorras paratamatud, ent küsitav on 1980-ndate lõpus olümpiakulla ja kaks maailmameistrivõistluste hõbedat võitnud Tiit Soku taustale jätmine, mille on ilmselt osaliselt tinginud tema mõnevõrra suletum iseloom võrreldes keevalise Kuusmaaga. Lõpuni ei õigusta end selle asemel tulevasele võrreldamatule viskekahurile Kullamäele pühendatud aeg. Kuigi Kuusk teeb rolliga korraliku töö, jääb Kullamäe siiski suuresti statistiks ega lisa filmile teiste peategelastega võrreldavat kaalu.

Filmi parimad stseenid on hoopis Mait Malmsteni päralt, kel on järada ka tõeliselt mahlakas, Ove Mustingu, Martin Alguse ja Mehis Pihla stsenaariumist pärit tekst rohkete tsiteerimist väärt kildudega. Erilist eeskuju praegustele treeneritele siit ei leia, kuid oma ajastut ilmestab Salumetsa karune ja nurgeline stiil hästi. Malmsten on olnud Eesti teatris ja filmis sedavõrd pikalt, et tema võimeid võib kohati võtta iseenesestmõistetavana. Ka „Kalevis“ ei tee ta iseenesest midagi uut, kuid kannab filmi sedavõrd võimsalt, et Salumetsa võib arvata Malmsteni parimate rollide sekka.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120070684/arvustus-kalev-naitab-eesti-filmi-maailmataset
Liimets, A. (2022). „Kalev“ näitab Eesti filmi maailmataset. Eesti Päevaleht, 22. sept, lk 12–13.

Artur Talvik: „Pelgasin, et sellises filmis, kus näitlejad kehastavad sportlasi ning peavad ka kaadris olema väga heas füüsilises vormis ja korvpalli mängima, võivad ekraanil üsna amatöörlikud näida. See hirm võeti kohe päris alguses maha. Üllatusin, kui hästi olid võistlusstseenid üles võetud. Silma hakkas erakordselt palju väga sportlikke meesnäitlejaid.

Silma jäi muudki. Näiteks et Aivar Kuusmaa tundub mulle päriselus küll palju põnevam karakter kui filmis. Mitte et Reimo Sagor oleks halvasti mänginud, vaid tal lihtsalt polnud suurt midagi mängida, stsenaarium oli selline.

Olen Kalevi meeskonda reaalselt mängimas näinud, mistõttu imestasin, kuhu kadus Tiit Sokk. Just filmi sündmuste toimumise ajal sai temast N Liidu koondise liikmena olümpiavõitja ja MMi hõbe. Sokk oli küll platsil, aga justkui statist.

Gert Kullamäe roll oli veenev, aga ka tema polnud peaosaline. Filmi pealkirja järgi oleks võinud selleks olla meeskond Kalev. Siiski päris nii see pole. Kõige enam annab peategelase mõõdu välja meeskonna treener Jaak Salumets, keda kehastab Mait Malmsten ja teeb ülimalt nauditava rolli. See osatäitmine on nii hea, et tahaks filmile „Kalev“ panna nimeks hoopis „Treener“. Salumetsa-Malmsteni kaudu tuleb esile ka ajastu vastuolulisus ning tehtud otsuste draama. /---/

Ove Musting on filmi- ja teleringkondades ammu teada tegelane. Nii hästi teada, et tundus, justkui oleks „Kalev“ tal režissöörina juba mitmes film. Tegelikult on see tema debüüt. Varasemad kogemused on lihvinud küll tema režiitehnilisi oskusi, kuid draamatehnilised oskused tahavad veel harjutamist. Aga temast võib saada üks väga hea täispikkade filmide režissöör.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120070480/tahaks-filmile-kalev-panna-nimeks-treener?utm_source=Maaleht_Newsletter&utm_medium=email&utm_content=Article_block&utm_campaign=Maaleht#dalmail-maaleht
Talvik, A. (2022). Tahaks filmile „Kalev“ panna nimeks „Treener“. Maaleht, 22. sept.

Filmis kasutatud arhiivimaterjalide allikad:

Leedu Rahvuslik Raadio ja Televisioon/LRT - Vilniuse sündmused;

ERR;

Lembit Peegli isiklik arhiiv - fotod Kalevi 6. mai 1991 mängult.