Öölapsed (2021)

Filmi saamisloost

Katke intervjuust režissöör Priit Pääsukesega

Teie esimest mängufilmi „Keti lõpp“ nimetaksin noortefilmiks, samuti on seda „Öölapsed“. Mis toob teid, 40ndates eluaastates filmitegijat, selle žanri juurde?

Mul on alati olnud tahtmine teha žanripuhast noortekomöödiat. Eestis seda formaati palju ei kohta. Sellist materjali nagu „Öölapsed“ olin tegelikult tükk aega otsinud.

„Öölaste“ stsenaariumile otsiti režissööri juba enne „Keti lõppu“, kuid produtsent Marianne Ostratiga otsustasime „Keti lõpu“ kõigepealt valmis teha. „Keti lõpus“ lõid seejuures kaasa mitmed vanemad osatäitjad, seega oma debüüti ma niivõrd noortekaks ei pea.

Missugustest olemasolevatest noortefilmidest lavastajana kõige rohkem eeskuju võtsite?

Omal ajal sai igasugu noortekaid vaadatud. Minu suureks inspiratsiooniks on Richard Linklateri filmid, näiteks „Dazed and Confused“. „Öölaste“ operaatori ja ühe loo autori Mart Rauna lemmikuteks on jälle John Hughesi noortekomöödiad, nagu „Kuusteist küünalt“. George Lucase „American Graffiti“ oli meil kindlasti ühine lemmik. Neid filme on veel, mis võisid kunagi oma algtõuke anda.

Loe edasi:
https://kultuur.postimees.ee/7290642/priit-paasuke-oo-sel-on-alati-po-nevam-filmi-teha
Sauter, R. (2021). Öösel on alati põnevam filmi teha. Postimees, 12. juuli, lk 12.

Filmist meedias

Mona Lii Konnapere: „Uues eesti noortefilmis on julgelt ja avameelselt tahetud rääkida noorte elus tavalistest probleemidest. Kuid seda on tehtud nendesse sügavamalt laskumata, et depressiivsust vältida. Filmi tegijad ütlevad, et kuigi Eestis on noorte elust rääkivaid filme varemgi tehtud, siis enamasti on need olnud sünge alatooniga. Kui „Klass” ja „Nullpunkt” näitavad noor olemist peamiselt koolikiusamise ja raskuste kaudu, siis „Öölapsed” on helgemast vaatepunktist räägitud lugu.“ /---/
Loe edasi:
https://epl.delfi.ee/artikkel/93950013/ameerika-kliseed-eesti-filmis-oolapsed-toestab-et-ei-tasu-proovida
Konnapere, M. L. (2021). Ameerika klišeed eesti filmis? "Öölapsed" tõestab, et ei tasu proovida. Eesti Päevaleht, 8. juuli, lk 12.

Ralf Sauter: „Nii õhulise meeleolu kui ka visuaalsete detailide kaudu mõjub Pääsukese film siiski särtsakalt ja lummuslikult. „Öölapsi“ võib näiteks kirjeldada kui kokteili, mis kannatab erisuguste koostisosade ülekülluse all, aga veetleb oma kenade värvide ja garneeringutega. Retrohõnguline kunstnikutöö ja soojade valgusvihkudega vallatlev operaatoritöö annavad filmile natuke teistsuguse, lausa maagilise atmosfääri. Kui vahepeal märkab vaataja tähelepanelik silm mõnda lahedat filmiplakatit (näiteks bensujaamas ehib omapäraselt seina kultusfilmi „Blade Runner“ plakat) või vanamoodsat tehnikat, vormub „Öölaste“ maailm ekstsentrilisemaks, kui Eesti pealinnas on harjutud kogema.

Näitlejate varju peidetud dekoratsioonide ülesleidmine ja hoolikalt valitud muusikapaladega kaasa võnkumine aitab vaatajal hoomata omalaadset öist dimensiooni, millele „Öölapsed“ elu annab. Kuigi mitmeosaline lugu jääb filmis napiks ja õhukeseks, leiab Pääsukese ajaviiteline noortekas oma hingamise ja temperatuuri. Mõnikord piisab sellestki. Ennekõike ongi film loodud pakkuma kerget vitamiinisüsti suvevaheaega nautivatele teismelistele, kes igapäevaelus kasutavad moeväljendeid nagu „kelbast ajama“ või „kõik on fain“. Igati fain, ütleksin mina, on ka „Öölapsed“.

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7290636/oolapsed-kompab-nooruspolve-paineid
Sauter, R. (2021). „Öölapsed“ kompab nooruspõlve paineid. Postimees, 12. juuli, lk 12.