Austraalia eestlased 4. film (1995-1996)

Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma juuri, rahvuslikku kultuuri.
Abielupaar Oserite kodus on palju loodus- ja Tallinna teemalisi maale. Jüri Oser on maalinud fotode järgi, eriti meeldisid inimestele Kiek in de Köki motiiviga maalid. Winifred Oser töötas õpetajana Austraalia koolisüsteemis, ta kirjeldab koolikorraldust lähemalt. Eesti keelt on keskkoolis võimalik võõrkeelena õppida alates 1979. aastast. See oli pikkade läbirääkimiste tulemus. Ta meenutab eesti keele õpetamist täienduskoolides, Wollongongis käidi koos igal laupäeval. Näitab kaht eesti keele õpikut, ühe koostaja on ta ise koos Tiiu Salasooga. Tasmaania Launchesteri linnas elav eakas Linda Kalasim oli ka täienduskoolis õpetaja.
Iivi Raadik Melbourne'ist räägib linna eestlaskonna täienduskooli ajaloost aastatel 1951-1982. Alates 1974. aastast hakati korraldama veel populaarseid iga-aastaseid noortepäevi. Tutvustab noorte välja antud ajakirja Elagu!. Huvitavad skulptuurid Perthi linna pargis. Kalju Palmoja meenutab täienduskooli Tarekool. Sydney üldtuntud vaated. Inno Salasoo tõstab esile kaht ettevõtmist, mis püüdsid ülal hoida eesti keelt ja meelt. Esiteks suvelaagrid, teiseks 1972. aastal asutatud igasuvine metsaülikool. Selle metsavaikuses toimuva rahvaülikooli asutajaks ja eestvedajaks on Inno Salasoo ise.