RAIMU HANSON

«Armastuse kahur», 24. mai, Kanal 2

Enne «Armastuse kahuri» viienda jao vaatamist kuulsin ühesõnalist arvamust: «Jama.» Kas see 14-aastase poisi hinnang pole mitte ülekohtune?

Kanal 2 reklaamib «Armastuse kahurit» kui «Eesti kõigi aegade kalleimat telesarja» või kui «kodumaist põnevusseriaali». Suure raha kasutamist ei ole selgelt märgata. Vähemalt viiendas jaos ei lõhutud autosid ega pandud midagi suuremat põlema. Oletagem, et tohutult palju maksab arvutigraafika tegemine. (Näo lagunemine lõpus oli päris hea.)

Märkimisväärset põnevust selles ulmeloos pole. Kui kellelegi kuldne nael pähe lendab, tundub see tükitööna. Kõhedust ei teki, sest see on lavastamata. Põnevusseriaaliga pole niisiis tegemist.

Kas lavastaja on Hardi Volmer (nagu seisab kirjas Kanal 2 koduleheküljel) või keegi teine, ei jõudnud viienda jao lõputiitritest tähele panna. Küll aga märkasin stsenaristide nimesid - Ervin Õunapuu ja Toomas Hussar (ja mitte Mart Sander ja Mati Unt, nagu on kirjutatud koduleheküljel).

Kõikidest neist ja väga headest näitlejatest võib uskuda, et nad on võtnud teha ulmesarja, mis on iseenese paroodia. Võika silmaga endine kosmonaut palub objektile mineval nö kahuril tuua pirukaid, korpulentne kübaraga riigiametnik nurgakivi paneku ootel keset Tallinna vanalinna... Tõsimeelseks vaatamiseks pole see ulmesari siiski tehtud.

Nii et ehk ei olegi jama. Võibolla on see hoopiski väike naljaheit ulmefännide suunas.

P.S. Nende ridade ülestähendamise ajal jõudis allakirjutanu lauale ümbrik Balti Meediateabe ASi teleauditooriumi uuringuga. Selle järgi otsustades oli «Armastuse kahuri» ootus väga suur - esimene osa leidis vaatajaid 104 000.

RH