Vanamehe film (2019)

Arvamusi filmist

Valner Valme: „Mõtlesin kinno minnes, et vanamehe kähe mökitamine on lahe küll, aga kas me seda poolteist tundi tahame. Kinost väljudes mõtlesin: rohkem vanameest, enam sõgedat kähinat, kuhjaga sõgedat kõnet, kus laused sünnivad justkui enne mõtteaparaadi tööd!“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://leht.postimees.ee/6787785/murgel-udara-umber
Valme, V. (2019). Mürgel udara ümber. Postimees, 27. sept, lk 20.

Maarja Hindoalla: „Selleks et enamjaolt lühidusel ja löövusel toimiv huumor poolteiseks tunniks kokku siduda ning suurel ekraanil välja mängida, on „Vanamehe film” üles ehitatud kassahittidest põnevike kõige kulunumatest juppidest suisa piinliku täpsusega kokku pandud struktuurile. Erisuguseid animatsioonivõimalusi hõlmav ja tehniliselt meisterlik nukufilm algab hoogsalt, detailitäpsusega üllatava propagandistliku kroonikapala stiilis, pakkudes avastseeniga ühtaegu värsket ja põnevat vormi, üksiti viidates eespool mainitud lätetele. Ent üsna pea hakkab ramm nagu vanal Belarusil raugema, narratiiv ägiseb eraldiseisvate tummiste sketšide raskuse all.

Ehkki kellasid ja vilesid on külge monteeritud kogu raha eest – vana hea räige ropphuumori ja kehaõudusega tagasi ei hoita, lisatud natuke lõtva ühiskonnakriitikat ja popkultuuriviiteid –, mõjub Vanamehe täišpikk vilm paratamatult kõige paremini siis, kui veidi Lauda-nitrot maha võetakse ning nilbel absurdil toimida lastakse. Näiteks juba varasemast tuttava Puujumala rahuldamise stseenis, mis turritab tervikpildist välja oma pineva pikalduse ja tuttavliku jaburusega.

Sedaviisi soolatakse mõned hetked tugevalt üle, teised jäävad aga kaunikesti magedaks. Üht ühele ja teist teisele ning nii võivad kaks leeri mugavalt oma kohtadele jääda. Lõpptulemus on küll meeleolukas ja mitmeti märkimisväärne, ometi varasemast leigem segapuder. Ja piim.“

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/mul-sundis-laudas-taispikk-vilm?id=87580111
Hindoalla, M. (2019). Mul šündiš laudaš täispikk vilm. Eesti Päevaleht, 30. sept, lk 12.

Mari Laaniste: „Sisu tasandil on „Vanamees“ filmi kujul senisest märksa kontekstualiseeritavam, pastišš kohaliku põllumajanduse ning laia ilma kommertsfilmipärandist laenatud ja grotesksemaks krutitud stampide teemal, võtkem kas või mootorsaagidega maakad või mecha-lehmad või suvalist võlurite heitlust meenutav duell piimajugadega. Tegemist on selgelt tiimitööga. Osade summa ehk pisut logiseb ja kohati on satutud omaenda naljadest võib-olla liigagi vaimustusse, kuid kandva tooni ehk rämeda nalja sees peitub palju hillitsetult teravmeelseid pisidetaile ja nauditavat nüansi­tabamist. Näiteks õigustab end lapselaste asetamine algsest märksa kandvamasse ossa ning suurem personaliseeritus: kaugeltki mitte iga lastefilm ei küüni õdede-vendade omavaheliste suhete sama eheda kujutamiseni. /---/

Eesti filmiloo seisukohalt trügib „Vanamehe film“ naljade lolluse piiri kõvasti edasi. Kindlasti on osa stseene, eeskätt mittemetafoorse karu persega seonduv, ka lihtsalt provokatsioon. Arvustuse kirjutamise ajal ei olnud traditsioonilises meedias kuulda veel ühtegi ahastuskarjet ega näha käteringutamist maksumaksja raha kulutamise jms teemal, kuid vaevalt need tulemata jäävad. On selge, et selle filmi puhul pole tegemist anti-intellektualismiga: see on arukate, laia (pop)kultuurilise viitebaasiga inimeste sihiteadlikult ja entusiasmiga tehtud rämpsmeelelahutus camp’i võtmes. On täiesti võimalik, et mingi osa publiku jaoks on tulemus tegelikult liiga intellektuaalne just seetõttu, et programmiliselt pueriilsetest naljadest võetakse korduvalt maksimum ja siis veel natuke, et ka metatasandil piinlik hakkaks.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/vanamees-ja-lups/
Laaniste, M. (2019). Vanamees ja lüps [„Vanamehe film“]. Sirp, 11. okt, lk 28–29.

„The Old Man Movie: Lactopalypse!“

2023. mais tutvustasid Oskar Lehemaa ja Mikk Mägi oma filmi briti publikule. Film hakkab Ühendkuningriigis kandma ingliskeelset pealkirja „The Old Man Movie: Lactopalypse!“.

„Suure lisaüllatuse pakkus Lehemaale positiivne arvustus The Guardianis, kus „Vanamehe film“ sai neli tärni viiest. Arvustaja Phil Hoadi sõnul on see briljantselt veider Eesti stop-motion- film, kus kohtuvad metsik energia, grotesksus ja küünilisus. The Guardian kirjeldab „Vanamehe filmi“ kui „viimaste aastate kõige ennekuulmatumat, rahvahulgale meeldivaimat stop-motion-komöödiat“. Arvustuses lisatakse: „See ennekuulmatu road-movie räägib Vanamehest ja tema kolmest lapselapsest võidujooksus ajaga, et peatada hullumeelne Piimavana, kes kavatseb maailma päästmiseks tappa Vanamehe kõrgelt hinnatud lüpsi- lehma.“

Veel kirjutatakse lehes, et need on „inimtegelased, kes on tõelised golemid, ning filmist on aimata maaelu mahajäämust“, ent ühtlasi on „Vanamehe film“ „sügavalt veider ning räige küünilisuse ja grotesksuse kombinatsioon“. Siiski nähtub arvustusest, et arvustaja nautis eestlaste pöörast filmielamust.“ /---/

Artikli täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7786396/isegi-jan-uuspold-voeti-kampa-kuidas-vanamehe-filmi-tegijad-mooda-suurbritanniat-reisisid
Sauter, R. (2023). Kuidas „Vanamehe filmi“ tegijad mööda Suurbritanniat reisisid. Postimees, 2. juuni, lk 17.