Pilvede all. Neljas õde (2018)

Filmist meedias

Mari Peegel: „Toomas Kirsi „Neljandat õde” on raske nimetada mängufilmiks, sest kõigi tunnuste järgi on tegemist illustreeritud kuuldemänguga. Mängufilmis näidatakse ja näideldakse tegevustikku, kuid siin jutustasid rääkivad pead süžee ümber omavahelistes vestlustes. Operaatori palkamine on olnud selge luksus, mille oleks võinud vabalt ka filmi eelarvest maha tõmmata. Kui Eesti seriaalis sündmuste asemel rääkimise näitamine võib-olla isegi toimib (loe: vaataja annab selle andeks), siis kahetunnises filmis peab midagi vaadata olema, muidu on inimesel raske kangeks istutud tagumikku endale põhjendada.“ /---/
Peegel, M. (2018). Neljas õde ja rääkivad pead. Eesti Päevaleht, 22. jaan, lk 12.

Jüri Pihel: "Jaa, ma pean ütlema, et isegi vist meeldis mulle see film. Ma läksin sinna üsna segaste ootustega, või isegi ootusteta. Selle taustal oli mul väga palju mõtlemisainet, ma mõtlesin terve selle filmi jooksul, et mis see siis on. Ma arvan, et ta on üks nendest ägedatest asjadest, mille kohta öeldakse, et maailma ei pea mingi žanri- ja vormipiiridesse mahtuma, mõned asjad lihtsalt on sellised, nagu nad on, ning neid tuleb sellisena aktsepteerida," ütles Pihel, lisades, et omasuguse nähtusena teeb film vägevat tööd.
Teleekspert Jüri Pihel filmist „Pilvede all“: see on lummav Eesti lugu, nagu midagi ei juhtugi, aga ikka vaatad (2018). Õhtuleht: Televeeb, 22. jaan.