Sandra saab tööd (2021)

Filmi saamisloost

Filmi režissöör ja stsenarist Kaupo Kruusiauk ja produtsent Anneli Ahven räägivad, mis film see selline on ja miks pidi see nii pikalt esilinastust ootama.

https://kultuur.postimees.ee/7345457/isemoodi-inimene-otsib-elus-oma-kohta
Alla, H. (2021). Isemoodi inimene otsib elus oma kohta. Postimees, 24. sept, lk 16–17.

Arvamusi filmist

Veiko Märka: „Filmi üks tugevaim külg on tähendusrikas, kuid napp dialoog. (”Aga loomulikult jube lugu. Võtke kooki.”) Muidugi, Sandra ongi üsna sõnaaher ja introvertne tüüp, aga neid omadusi kujutatakse meie filmides tavaliselt palju mõttevaesemalt ja igavamalt.

Peategelane, kogu oma karjääri füüsikuna töötanud andekas, kuid kinnine doktor Sandra Mets on piisavalt eriskummaline, et tugevat ja meeldejäävat muljet tekitada ning piisavalt tüüpiline, et vaataja võiks temaga samastuda või vähemalt tema motiive mõista; üks piinatud geeniuse leebem ja vähenõudlikum variant. Ta kulgeb oma rada, mis vastu tema tahtmist, olude sunnil ristub pidevalt teiste, võõraste radadega. Just ristub, mitte ei kulge ühes suunas. (”Ma olen eluaeg kõik õigesti teinud, tubli olnud, kõik ära teinud, aga ma ei ole mitte midagi vastu saanud.”) Ta on kohanematu inimene, kes liialt ükskõikselt püüab teeselda kohanevat.“ /---/

Teised tegelased, ehkki neid on päris palju, jäävad põhimõtteliselt inimkonveieriks, mida mööda Sandra liigub. Sügavamaid kokkupuuteid pole nimitegelasel ei vanemate, meestuttavate ega isegi tütrega. Sõbratarid puuduvad üldse. Seda kõike muidugi tema paindumatu ja tõrksa iseloomu tõttu. Sandral puudub täielikult huumorimeel Ta on läbi ja lõhki tõsine teaduse- ja tööinimene. See muudab filmi vaimukaks, elavaks ning terviklikuks ning Sandra kuju imposantseks. Meenub Vargamäe Andres.

Erandiks konveieril on Edvin (Henrik Kalmet) – parandamatu optimist idufirmade rajamise osas ning nende parandamatu põhjaajaja –, kelle alluvuses Sandra filmi viimases osas üllatavalt edukalt tööd alustab. Ka on nendevaheline suhe hoopis elavam ja kirevam kui naise muu suhtevõrgustik. Lõpp on siiski minoorsem:
”Ütle, Sandra, mis nüüd saab?”
”Ma ei tea.”
Muidugi põhinevad Edvini rolli idee ja lahendus Kalmeti ”Ükssarviku” rolli edasiarendamisele, võiks isegi öelda, et kordamisele. Aga see just imponeeribki, kahekordistades Tõnu/Edvini professionaalse kretinismi mõõdet(nime oleks võinud isegi samaks jätta.) See pole mitte kirss, vaid arbuus tordil. Teisest küljest muudab selline järjepidevus ka ”Ükssarviku” kuidagi autoriteetsemaks ja ajastuülesemaks(samasuguse paari moodustab ”Hukkunud Alpinisti hotelli” tantsustseeni muusika (Sven Grünberg) kasutamine ”Sügisballis”.) Tõsi, Edvini sekkumine lükkab filmi otsekui uutele (või pigem ”Ükssarvikust” tuttavatele) rööbastele. Sandra esialgu tunduvalt edukam ja kaasakiskuvam tegevus moodustab kontrasti filmi varasema, Tšehhovlikult vaimuka, kuid nukra meeleoluga. Kuid linateose põhikomponendid – Sandra pürgimine eneseteostusele ning sotsiaalne satiir säilivad. Tervik nihestub, kuid ei murdu.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/artikkel/94684359/arvustus-toeline-kunst-peab-elu-ilmekamaks-muutma-sandra-saab-tood-seda-ka-teeb
Märka, V. (2021). Teeme väikese arenguvestluse. Eesti Päevaleht, 27. sept, lk 13.

Andrei Liimets: „Eraldivõetuna on hulk õnnestumiseks vajalikke detaile olemas, osa jääb aga lõpuks tugevamaks kui neist moodustuv summa. "Sandra saab tööd" komistab rütmivahetuse ja teemafookuse puuduse otsa ning takerdub ka žanriliselt – sürreaalsemad hetked viitaksid justkui kuivale komöödiale, igapäevasemad aga sotsiaalrealistlikule draamale. Kohatine absurd kahandab tõsiseltvõetavust, naljakas ka ei ole. Tundub, justkui ei suutnuks tegijad ära otsustada, kummas suunas minna, mistõttu jääb paljulubava potentsiaaliga tervik ebamääraselt paigale tammuma.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7345458/sandra-otsib-tood-aga-film-ei-toota
Liimets, A. (2021). Sandra otsib tööd, aga film ei tööta. Postimees, 24. sept, lk 17.

Marju Raju: „Kui filmile saab stereotüüpsust ette heita, siis võib seda samal ajal lugeda ka filmi tugevuseks.
Stereotüüpselt ei kujuta film mitte ainult (reaal)teadlasi, vaid ka teiste elualade esindajaid: kontsade ja Montoni kleidiga kontorinaised, entusiastliku kutsika tüüpi startupper’id suhtumisega work hard, play hard, läbipõlemistunnuste ja alkoholiprobleemidega kriminaaluurijad, tüüpilised lasteaiaemmed. Seega annab film hea kokkuvõtte meie ühiskonnast, refereerides jämeda joonega karaktereid ja teemasid. Paneb meid vaatama peeglisse, küll veidi kõverasse, aga siiski. Filmieelses tutvustuses sõnas Kaupo Kruusiauk, et „eks stereotüüpe ongi vaja näidata, et oleks mille vastu reaalset elu võrrelda“, ja selles osas tuleb nõustuda. Kui võrdlen oma mätta otsast, on pilt ikka pigem nagu „Suure Paugu teooria“. Õnneks."

Arvustuse täistekst:
https://sirp.ee/s1-artiklid/film/valminud-on-mangufilm-teadlasest/
Raju, M. (2021). Valminud on mängufilm teadlasest! Sirp, 1. okt, lk 27–28.

Indrek Hargla: „Mõnikord on asjade võlu just lihtsuses ja pingutuses ülepingutamise kihk maha suruda. „Sandra” on väga lihtne film, millel ei ole määratu suurt ambitsiooni, aga mis saab enam-vähem kõige sellega hakkama, mis ta ette võtab. Debüüdi kohta ei ole siin ei kirjutamises ega lavastamises palju häbeneda — „Sandra” dialoog on parem kui eesti telesarjades, aga tipptasemeni on veel ruumi. /---/

„Sandra” on Mari Abeli soolofilm /---/ Ei ole lihtne karakterit välja mängida, kui dialoogi on sellele kirjutatud vähe ja kehakeelt, miimikat ja žeste on samuti rollist johtuvalt vähe — või kui palju neid eesti tegelase puhul üldse olla saab? Selline film saab aga õnnestuda ainult siis, kui me hakkame Sandrat armastama ja tahame temaga koos olla, ning õnnestumine see film tervikuna kahtlemata on.“ /---/

Hargla, I. (2022). PÖFF 2021, Balti võistlusprogramm. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 110–123.

Filmis on kasutatud BBC arhiivimaterjale.