Olevik (2017)

Poeetilises võtmes film jutustab loo naisest (Kätlin Hallik), kes jätab hüvasti oma vanaisaga (Tõnu Maasar). Naine läheb kaevule vett võtma, et pesta oma surnud vanaisa keha. Kaevule saadab naist tema enda mälestus iseendast, väikse lapsena (Kirke Nora Pärlin). Ta leiab vanaisa poolt puu otsa kinnitatud surnud haraka, mis on teistele harakatele ohumägiks – hoidke eemale! Naine vabastab haraka. Vee valamisel ämbrisse jätab naine hüvasti enda lapsepõlvega. Teel tagasi aitab viimaseid puid riita panna ning nad mõlemad vanaisaga lepivad saatusega. Naine peseb vanaisa surnud keha puhtaks ning jätkab pooleli jäänud puude lõhkumist. Tervet filmi saadab monoloog harakate käitumisest.