Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps (2017)

Filmi saamisloost

Katke intervjuust Margit Mutsoga:

Esimene pikem dokumentaal linastus 2017. aastal. Tegin selle nõukogude perioodi kõige olulisemast arhitekt-muinsuskaitsjast Fredi Tompsist. Tomps pöördus arhitektide liitu sooviga, et äkki on võimalik tema 85. sünnipäevaks üles filmida objektid, kus ta on olnud osaline. Kui Peeter Brambatiga filmima hakkasime, selgus, et muinsuskaitsja töid saadavad põnevad lood. Ka Fredi enda saatus tulla n-ö adra tagant arhitektiks tundus piisavalt filmilik ning otsustasime, et teeme pisut toekama portreefilmi. Asi jäi aga tükiks ajaks seisma, sest Peeter haigestus ja lahkus meie hulgast. Mina jäin kuidagi nõutult üksi selle projektiga. Mõne aja pärast võttis aga juhtimise üle Peetri poeg Eros Brambat, montaažirežissöör Kalle Käärik utsitas ka takka ja nii see vaikselt lõpuks tehtud sai. Üksinda sellist asja ei tee, oluline on tugev meeskond. Nii Fredi kui ka liit jäid rahule. Filmi näidati paaril korral teles ning mulle tundus, et üks etapp siin elus on läbi saanud, mõtlesin, et Fredi film jääb viimaseks. Kuid läks teisiti. Kui paar aastat hiljem arhitektide liit ühelt poolt ja Brambat ja Käärik teiselt poolt tulid ettepanekuga, et teeks veel mõnest eesti arhitektist filmi, tundus filmimõte jälle piisavalt ahvatlev.

Intervjuu täistekst:
Arhitekt dokumentaalimaailma kõrgemas liigas — Sirp
Karro-Kalberg, M. (2020). Arhitekt dokumentaalimaailma kõrgemas liigas. Sirp, 13. nov, lk 32–34.

Filmist meedias

Riin Alatalu: „Tunnise filmi sisse mahub nii Fredy-Armand Tompsi 88 tegusat eluaastat kui ka ligi 70 aastat Eesti muinsuskaitse lugu. Tompsi päris esimesed kokkupuuted muinsuskaitsega jäävad arhitektuuriõpingute aega Tallinna polütehnilises instituudis. Pärast lõpetamist 1953. aastal asus ta tööle kultuuriministeeriumi, sealt edasi vabaõhumuuseumi ning teadusliku restaureerimise töökotta. 1969. aastal moodustati aga vabariiklik kultuurimälestiste kaitse inspektsioon, mille ainuke juht oligi Tomps kuni selle reorganiseerimiseni muinsuskaitseametiks 1993. aastal.
/---/

Filmi autori, Margit Mutso sõnul oli ainuüksi linti võetud juttu ja kaadreid kuue tunni jagu. Kuuendik sellest võlus ekraani külge nii edukalt, et tund möödus tõesti märkamatult. Hea operaatoritöö ning kõnekad kaadrid, eriti aga seninägemata ajaloolised pildid hoidsid pinevust. Väga hea leid on Inke-Brett Eegi animatsioon, mis lisab just paraja koguse huumorit. Ennekõike aga paelus Tompsi enda jutt ja Anu Lambi loetud vahetekstid. Olen ise mitu korda Tompsi küsitlenud, aga ka mulle jagus iga kord uusi fakte, näiteks oletatavad tapmiskatsed või auto tahtlik rikkumine. /---/

Artikli terviktekst:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/fredy-armand-tompsi-voimas-jalg/
Alatalu, R. (2017). Ferdy-Armand Tompsi võimas jälg. Sirp, 17. veebr, lk 41.