Kuldrannake (2006)

Hans Luik (sen)

Barbi

Hans Luigel oli uue filmi peategelase Barbi kuju luues üks konkreetne minevikumälestus silme ees. “Kui ma noor olin, kuldsest tudengipõlvest küll natuke väljas juba, siis kogunes meid üks kena kambakene, oli isegi vaba pind olemas, mida tol ajal juhtus harva. Olid neiud olemas, oli Arvo Kruusement ja veel mõned filmiinimesed kambas. Kõik toimus, nagu peol ikka toimuma peab. Aga ühe tüdrukuga asi ei klappinud. Lõpuks me siis küsisime, miks me talle ei meeldi. Ja tema ütleb, et “te olete kõik toredad poisid, aga mina olen süütu”. Ta oli just kooli lõpetanud ja meie siis ütleme, et “sellest hädast saame me su ju üle aidata”. Aga tema hakkab naerma ja ütleb: “Poisid, mina tahan oma süütuse eest Pobedaga meest!” Pobeda oli tol ajal kõva sõna, meie olime noored vaesed poisid ja nii ta jäi. Tüdruk elas tõesti vaeselt, ühes kehvas lagunenud Tondi majakeses. Aga nii sihikindel tüdruk oli, et sai mitte Pobedaga, vaid ZIMiga mehe. Ühe eesti olümpiakangelase. Niisugune tüüp oli mul meeles, kui ma kirjutasin Barbi kuju. Mina mõtlesin, et ta ei taha mitte rikast meest, vaid ta tahab kodu. See on tema unistus. Kui ta näeb, et Felixil on jõukas isa ja suur krunt, kuhu võiks ehitada tõelise villa, siis ta teeb valiku. Viktor süüdistab Felixit pettuses, aga ta ei saa aru, mis on Barbile oluline. Kui Barbi Viktoriga semmis, siis see ei olnud armastus. Ta püüdis tekitada Felixis armukadedust.”
Ja kuigi Luik kiidab, et Marika Korolev on väga hea näitleja, kujutas stsenarist teda alguses veidi teistmoodi ette. “Praegu on ta tõusiku prouakene, peale selle narkomaan, kes käib mitu korda triipu tõmbamas.”

Popbänd

Filmis “Kuldrannake” saab kokku kunagine menuansambel Evergreen. Kõik ansambliliikmed on elus midagi saavutanud ja tahetakse pidu pidada, et meenutada ülemeelikut noorusaega ja hoobelda üksteise ees vahepealsete saavutustega. Kõik peale kunagise bändiliidri Viktori, kes on vahepeal vangi ja vaimuhaiglasse sattunud ning alla käinud. Mingil hetkel aga annab endast märku ka Viktor ja tema on mees, kes tahaks kõik kunagised arved ühe suure pauguga ära klaarida. Täpsemalt öeldes siis kogu seltskonna ja iseenda õhku lasta.
“Ma tahtsin eristuda praegusaegsest tümpsu- ja diskovärgist,” ütleb Luik. Tema ettekujutuse järgi oli tegemist ansambliga, mis kõige rohkem sarnanes Modern Foxiga. Ta suhtles ka kirjutamise ajal usinalt Mart Sanderiga, Sander tõi talle plaate kuulata.
Hans Luigel mõlkus isegi meeles konkreetne meloodia: Judy Garlandi vikerkaarelaul filmist “Võlur Oz”. Aga selle laulu autoriõiguste eest küsisid ameeriklased miljon krooni. Ei ole võimalik mõnemiljonilise eelarvega filmis ühe laulu eest maksta miljon. Nii juhtus sedasi, et filmis kõlab hoopis Hans Luige kunagise klassivenna Vello Lipandi kodumaine hitt “Me kolmekesi tuleme (piparkoogimaalt)”, lisaks ohtralt Valgret.
Laulik, J. (2006). Kirjanikuhärra Luik. Nädal, 20. märts, lk 18-20.