Elas kord (2015)

Tegemist on õppefilmiga E-õpikusse “Kirjandus ja film” .

Filmist meedias

Kadriann Kibus: „Maria Reinupi „Elas kord“ on paviljonis lavastatud ansamblietüüd, kus mängivad Viljandi kultuuriakadeemia X lennu näitlejad. Filmi pealkiri vihjaks justkui muinasjutule, aga algab kui triller, mille skeemi kohaselt võiks hakata mahajäetud majja tormivarju sattunud klassikaaslasi ükshaaval nottima, kuid seda ei juhtu. Õudus algab, kui grupi „ettevaatlik tüdruk“ vaatab tuhmunud seinapeeglisse ja ütleb hirmsa häälega: „Ma olen teid oodanud. Ärge kunagi enam minu juurest ära minge.“ Aina enam saavad noored aru, et maja hoiab neid kinni, nad on lõksus. Tekivad juurde uued toad, uksed lähevad salapäraselt kinni ja hingata on raske. Klaustrofoobia ja paanika ajavad noored omavahel tülli, kuni äkki tekib veel üks uks ja noored näevad iseend sealt uuesti sisse astumas. Nad ongi jäänud majja kinni, igaveseks. Alati tulemas uuesti, alati elamas läbi sama situatsiooni.

Kõheda atmosfääri loomises ja ahistustunde tekitamises on Reinup edukas, kuid terviklikku lugu välja ei joonistu ja see vist ei olnud ka eesmärk. Kuna tegelasi on 11 ja keskne tegelane puudub, on raske kellelegi kaasa elada, kuid filmi 15 minuti sisse on mahutatud rohkelt õudusfilmimärke, mida on põnev sealt üles otsida.

Reinup on oma lemmikuna nimetanud Stanley Kubricki „Hiilgust“ („The Shining“, 1980) ning selle mõjuvirvendusi võib leida nii Reinupi kui Rulkovi filmis [„Hirm“ – toim]. „Elas kord“ maja osutub lõksuks, nii nagu ka „Hiilguse“ Overlooki hotell, kuhu mõned inimesed on kinni jäänud, määratud alati naasma.“

Kibus, K. (2017). Ja kui nad veel surnud pole, siis tulevad nad taas ["Õuduskassett" ehk lühifilmid "Elas kord", "Hirm" ja "Mausoleum"]. Sirp, 7. apr, lk 30.