Peetrike Laanetagusel (2018)

Rein Maran oma filmist

40 aastat tagasi linastus Maranil telemängufilm „Laanetaguse suvi”. Teatud mõttes sai „Peetrike Laanetagusel” idee alguse just sellest aastatetagusest kaunist loodusfilmist: „Mõte oli siduda kujutlus, et see sama Peetrike on justkui „Laanetaguse suve” peategelase lapselaps,” räägib režissöör.

„Teine oluline nüanss oli näidata maailma sellisena, nagu me täiskasvanuna ei ole harjunud nägema. Oleme ammu oma nooruse unustanud ja looduse vastu ei tunne huvi, pigem kardame,” arvab režissöör.

Maran proovib avada oma filmiga need sulgunud uksed. „Selle maailma nägemine võib olla omaette huvitav ja üht-teist meenutav. Teisest küljest pakub film kindlasti huvi igale väiksele põnnile, kui teda pole veel lastevanemate poolt looduse ees hirmu tundma pandud.”

Režissöör kirjeldab oma värsket filmi, kui vahendit, mis ärgitab tundma õppima kõike seda, mis meie ümber on.„Loodus on igaühele kättesaadav. Kui meil ainult on seda tahtmist peatuda ja ringi vaadata. Loodus elab oma elu igas metsatukas, kodu- või suvetalus, ka linnas pargis. Rohi kasvab seal, kus see ei ole inimese poolt kultiveeritud või mahaniidetud. Peale selle annab see film võimaluse näha veel kaugemale – „Peetrike Laanetagusel” näitab seda, mida on võimalus kogeda siis, kui veidekene rohkem looduse sisse vaadata,” avab Maran dokumentaalfilmi telgitaguse.

„Vaevalt, et keegi poisipõnn või tüdrukutirts on märganud seda, et ühest koledast harali ogadega röövikust saab aja jooksul ootamatult imekaunis liblikas või näinud tigusid, kellel võib olla väga omapärane käitumisviis, mis kõrgub tigude lembetantsuga. Filmis avaneb kõik reaalsena.”
/---/

Kui midagi erilist välja tuua „Peetrike Laanetagusel” filmivõtete juures, siis on see seotud ootamatute külalistega, kes on sattunud ka filmi kaadritesse. „Eks neid erilisi hetki oli palju, aga seik, mis oli esmakordne minu jaoks, juhtus teel filmivõtetele. „Tulin mööda metsavahelist teed, kus autod sõidavad üsna tihedalt ja nägin ühel hetkel vaskussi, otse auto ratta koha peal. Loomulikult võtsin ta teelt kohe üles, kus ta keris end mulle peopessa kokku. Otsustasin ta siis enda juurde terraariumisse tuua. Kui läksin teda paar tundi hiljem vaatama, siis oli tema ümber terve hulk väikseid poegi, keda ma sellisel kujul polnud veel elus kunagi näinud. Tulemuseks oli see, et vaskuss koos poegadega sattus ootamatult filmi."

Artikli täistekst:
Filmirežissöör Rein Maran: me hävitame üsna süsteemselt enda ...
Vilipo, J. (2018). Rein Maran: loodus on igaühele kättesaadav. Kui meil on ainult tahtmist seal peatuda ja ringi vaadata. Õhtuleht, 20. apr, lk 10-11.

Filmi kodulehekülg: http://www.gaviafilm.ee/et/content/peetrike-laanetagusel-53-min