Adra järel (1976)

Tootmine

9.03.1976 - 3.12.1976

29.04.1976 sõlmivad Tallinnnfilmi direktori asetäitja Toivo Tomson ja koondise Eesti Põllumajandustehnika esimehe asetäitja Eduard Kalaus lepingu kaheosalise filmi finantseerimise tingimuste kohta.

Filmi ettevalmistusperiood käivitub 9. märtsil, tootmisperiood  22. märtsil, filmi režissöör on Valentin Kuik.
21. aprillist alates võetakse Tallinnfilmi mittekoosseisulise režissöörina dokumentaalfilmi "Adra järel" tootmisperioodiks tööle Märt Müür, kohustusega valmistada koos V. Kuigiga nimetatud dokumentaalfilm vastavalt kalenderplaanile.
V. Kuik vabastatakse dokumentaalfilmi "Adra järel" režissööri kohustest alates 25. augustist seoses mängufilmi kirjandusliku stsenaariumi ettevalmistamisega.

6.12.1976 võtab Eesti Põllumajandustehnika esindaja, esimehe asetäitja Eduard Kalaus Tallinnfilmilt vastu dokumentaalfilmi "Adra järel" hindega eeskujulik ja soovitab seda näidata ka välismaal.

29.12.1976 Linastusluba nr 128/76
ENSV MN Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmistuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmi "Adra järel" kogu ENSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga 29.12.1976.

29.03.1977  Linastusluba 102/77
NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmistuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmi "Adra järel" kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 1.07.1980.

Katke kunstinõukogu protokollist

Vello Kallaste: „Filmi üldsuund vastab toimetuse arvates täielikult partei poliitikale nii põllumajanduse varustamisel tehnikaga kui ka meie majanduse kvaliteetsel ja efektiivsel juhtimisel ning organiseerimisel üldse.“

Filmiarhiiv, toimik nr 2680
Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1563

Huvi korral vt ka: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1606: Kunstinõukogu protokoll 13.12.1976

Filmis sõna saanute täpsed ametid

Nikolai Beljajev - Masinate süsteemi ametkondadevahelise komisjoni esimees

Klimenti Klimentjev - Tootmiskoondise "Odessapotšvomaš" peainsener

Georgi Danilevitš - Tootmiskoondise "Odessapotšvomaš" Konstrueerimisbüroo peainsener

Konstantin Tarassov - NSVL Traktori- Ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Üleliidulise Tootmiskoondise "Sojuzpotšvomas" peainsener

Eduard Kalaus - Koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimehe esimene asetäitja

Aleksandr Popov - NSNLiidu Põllumajanduse Ministeeriumi Maaviljeluse Valitsuse juhataja asetäitja

Fevzi Alijev - Läti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Mehhaniseerimise ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja asetäitja

Aleksandr Ježevski - Üleliidulise koondise "Põllumajandustehnika" esimees

Aleksander Jakobson - Eesti Maaviljeluse Instituudi Mehhaniseerimise Osakonna juhataja

Allikas: tekst filmilindil

Märt Müüri loominguline õhtu

11. mail 1989 toimus Kinomajas Märt Müüri loominguline õhtu dokumentaalfilmidega "Adra järel", Ajaarvamine ei alga meist", "Ring - suur, keeruline, huvitav", "Miks kukuvad tähed?" ja "Aidake meil elada".
Tallinnfilm 1989. Filmograafia. Tallinn: Perioodika, 1991.

Filmist ajakirjanduses

Sirje Endre: "Adra järel" on noore Märt Müüri debüüt režissöörina, ette rutates öelgem, et kadestamisväärselt tore debüüt. Märt Müüri tutvustamiseks olgu lisatud, et ta oli kuus aastat Viljandi rajooni Tännassilma kolhoosis peaagronoom, seejärel töötas lühikest aega Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumis, sügisest peale on Eesti Televisiooni põllumajandussaadete kommentaator.

Jüri ja Märt Müüri filmid on huvipakkuvad mitte üksnes probleemiasetuse, vaid ka neile ainuomase stiili poolest. Huvitaval kombel omandab neis filmides kõik, mida autorid jälgivad, hetkel nagu hinge: lutsernil, adral ja traktoril on iseloom ja kombed nagu inimesel. Lutsern assotsieerus mulle millegipärast perekonnas kasvava ainsa lapsega, kellel on palju lubatud ja kes seetõttu käitub egoistlikult, isemeelselt ning pisut jultunult. Või meenutagem filmist "Adra järel" satiirilist stseeni maanteedel sihitult siia-sinna kihutavatest traktoritest.

Neis filmides tegutsevad inimesed saavad meile sümpaatseks oma lihtsuse ja loomulikkusega. Asi on nähtavasti selles, et Müürid mõtisklevad faktidest ja inimestest selles keskkonnas, kuhu need faktid ja inimesed kuuluvad, ega püüa midagi ilustada.“ /---/

Endre, S. (1977). See mees on ikka õigel teel... [dokumentalistide J. ja M. Müüri 1973-1976 valminud põllumajandusteemaliste filmide päev Sakus]. Noorte Hääl, 9. veebr, lk 2.

Ajaleht Sirp ja Vasar: „Filmis "Adra järel" köitsid vaatajaid diktoritekst ja selle esitamine ning probleem ise.“ /---/
Nõukogude Eesti dokumentaalfilmide päevad (1977). Sirp ja Vasar, 18. veebr, lk 7.

Jaan Ruus: „Ja siiski, kui "Adra järel" kinematograafiliselt ilmekam oleks, ta ainult võidaks. Sest filmipublitsistika ei pea sugugi olema kujundivaene, vaadeldav ekraanitöö aga koosneb pildis peamiselt sõitvatest atradest, koosolekuprotokollidest ja sünkroonintervjuudest. Debütandist filmirežissööril jääb puudu pildimõtlemisest, tal on probleemmõtlemine. Peaks olema piltmõtlemine, mille taga on probleem. Arvatavasti sellest tulenevalt ei toeta professionaalselt tugeva operaatori H. Roosipuu töö küllaltki režissööri püüdlusi. Kaadrid on võetud korrektselt, kuid mitte enam. Valitseb keskplaan, mille taga võib aimata režissööri väheseid kogemusi, ka operaatori nõutust.“ /---/
Ruus, J. (1977). Filmist "Adra järel". Sirp ja Vasar, 18. veebr, lk 12.

Tatjana Elmanovitš: „Režissöör M. Müüri debüütfilm "Adra järel" äratas kriitika tähelepanu. Sellest on kirjutanud V. Kubi, S. Endre, J. Ruus. Autoreid on üksmeelselt köitnud teose publitsistlik laad, käsitluse asjatundlikkus, põhjalikkus. /---/ Õnnestunuim eesti adra konstruktsioon muutub filmi vältel järjest. Täiustamine ja juurutamine kulgevad paralleelselt, käsikäes, kündes vagu läbi asjasse puutuvate seoste rägastiku.

Harjumuslikud kontruktsioonid võiksid vaevalt haarata antud seoste mitmerealist liikumist. Seega on "Adra järel" meie esimene ekraanitöö, mis peale kõige muu on tõstatanud uue, olulise esteetilise probleemi: kuidas kujutada reaalset seoste pilti, vastastikku töötavate seoste pingeid.“ /---/
Elmanovitš, T. (1977). Dokumentaalfilmidest 1976. Sirp ja Vasar, 18. märts, lk 13.

Helgi Kaldma: „Üks tema filme oli «Adra järel» — poleemiline lugu halvasti ehitatud masinatest, mis nõudis isegi Moskvas madistamist. Ja ühtäkki, kui Brežnev oli ühel pleenumil halba põllumajandustehnikat sõimanud, muutus Müüri film päevapealt heaks ja vajalikuks.“ /---/
Kaldma, H. (2005). Märt Müür: Olin viisteist aastat Eesti Televisiooni palgal. Sakala, 23. juuli.

Filmi autor Märt Müür: „Samas oli Jüri Müüri ja Enn Säde "Künnimehe väsimuse" (1982) temaatika minu jaoks ammendunud filmiga "Adra järel". See film oli nagu kohtuprotokoll, faktid ja ainult faktid. Ma sain kätte intervjuud neilt, kellelt Jüri ja Enn ei saanud. Nende filmi jõud oli emotsioon.“ /---/
Teinemaa, S. (2013). Vastab Märt Müür. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 5-18.