Sisekõla (2014)

Mis toimub heliloojaga, kui tema looming väljub isiklikust ruumist välisesse – kõigi ruumi.

Helilooja Pärt Uusberg oma autoriõhtu ettevalmistamisel, EMTA lõpetamisel ja finaalis laulupeo kontserdil, kus ta astub ise dirigendipulti. Uusberg mõtiskleb muusika olemuse ja sünni ning helilooja identiteedi üle. Räägib õnnelikuks olemisest läbi kurbuse. Paljud lood on sündinud konkreetse valu pärast ja transformeerunud iluks, mis lohutab. Esimesed katsetused olid soov peegeldada oma hinge muusikas. Helilooja peab vajalikuks ka ise dirigeerda, nii juhatades oled nagu rohkem muusika laeva peal. Autorikontsert „Õhtu ilu“: Uusbergi loomingut kannavad ette kammerkoor Head Ööd, Vend, segakoor HUIK!, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli keelpilliorkester jt. Helilooja argielu toimetamised: märgib üles vee- ja elektrinäitusid. EMTA lõpuaktus. Kodus arvuti ees mõtiskleb Pärt Uusberg tuleviku üle: kas õppida edasi, minna tööle, näiteks laulma RAM-i või õpetada muusikaajalugu? Laulupidu: ettekandel on Uuspergi koorilaul „Muusika“, laul läheb kordamisele ja nüüd dirigeerib helilooja ise.  

Märksõnad: autoriõhtu | dirigeerimine | dirigendid | helid | helilooja | helilooja sisemaailm | helilooja suhtlemine interpreetidega | helilooming | jalgrattaga sõitmine | klaverimäng | kodu | kontserdiproovid | kontserdipublik | kontsert kirikus | laulupidu | mererand | muusika | muusika kuulamine | muusika loomeprotsess | muusikaesitused | segakoorid | talv | telefoniga rääkimine | Vaata kõiki »