Merest sündinud maa (2010)

Silma looduskaitseala tutvustavas filmis on vaatluse all Loode-Eesti rannikumaastiku muutused seoses maapinna kerkimise protsessiga.

Eestimaa läänerannikule jääajal kantud suurim, ka Kalevipoja lingukiviks nimetatud rändrahn asub Võnnu poolsaarel. Lisaks rändrahnudele leidub meres ka meteoriitse päritoluga kivimeid – bretšasid. Peale ligi ühe kilomeetri paksuse jäämassi sulamist sai maapind hakata kerkima. Eriti hästi on see täheldatav Noarootsi ümbruses. Vanadest ürikutest pärit teadete järgi oli Noarootsi veel Põhjasõja aegadel eraldi asuv saar, mis tänaseks on liitunud mandriga. On kindlaks tehtud, et maapind sealkandis kerkib umbes 2-3 mm aastas. Ümbruskonna lahesoppides hakkab seetõttu vohama pilliroog ning aegamööda asenduvad rooväljad puude-põõsastega. Roostikualad on  sobivaks peatuspaigaks rändlindudele. Kuna maapinna kerkimise kiiruseks on keskmiselt 20 cm 100 aastaga, kasvavad veekogud aeglaselt kinni. Tekkinud rooväljade asemele, mille levimisele püütakse piiri panna, tekivad karjamaad.

Märksõnad: graniitkaljud | hülged | jääaja mõju Eesti maastikule | kalurid paadiga merel | kivine rand | linnuparved | looduskaitseala | maapinna kerkimine | merikotkad | meteoriidid | pilliroog | roo niitmine | roostik | rändlinnud | rändrahn | rändrahnud mererannas | sookured | Vaata kõiki »