Avaleht » Filmiliigid

Aatomik ja jõmmid (1970)

Animafilmid Kestus: 09:46

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Vladimir Beekmani esialgne "Aatomiku" stsenaarium: 1958
Stsenaariumi I variant nukufilmile "Aatomik ja jõmmid": 11.03.1970
Filmi ettevalmistusperiood: 01.08.1970 - 30.09.1970
Võtteperiood: 01.10. - 02.12.1970
Montaaž: 03.12. - 29.12.1970
Filmi üleandmine - 29. detsember 1970
Venekeelne dublaaž valmis: 11.02.1971
Filmi maksumus - 30 547 rubla.

Linastusluba nr MB-01936 väljastati filmile 03.02.1971. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.

Linastusluba Nr 2061/71 väljastati filmile 02.03.1971. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1153 Nukufilmi "Aatomik ja jõmmid" põhidokumentatsioon.

Toimetuskolleegium arutas 15. septembril 1969 "Aatomiku" stsenaariumi:

Kirjanduslik materjal on huvitav ja nukufilmi jaoks igati perspektiivne. Aatomikust võib kujuneda peategelane mitmes nukufilmis, kus huvitavas vormis, lõbusalt ja lihtsalt jutustatakse väikesele vaatajale ühest kõige põhjapanevamast avastusest kaasaja teaduses.
Arvestades tootmisvõimalusi ja ka stsenaariumi dramaturgilist lõtvust, on igati otstarbekohane jagada materjal kaheks ja esitada kaks eraldi üheosalise filmi stsenaariumit - "Aatomik" ja "Aatomik ja jõmmid". Esimene osa hõlmaks Aatomiku sünniloo ja tema abi Teadlasele, teine - võitluse jõmmidega.
Stsenaariumi esitamise tähtaeg:
"Aatomik" - 3. november 1969
"Aatmik ja jõmmid" - 1. märts 1970
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1149: Nukufilmi "Aatomik" põhidokumentatsioon.

Kunstinõukogu arutelult 30. detsembril 1970:

B. Kõrver: Siin filmis on kõik väga toredas tasakaalus. Nukud on huvitavad, stsenaarium hästi üles ehitatud, rääkimata heast muusikast. See film on kõigile, kes heast kunstist lugu peavad
G. Skulski: See on lakooniline ja täpne film. Väga aktuaalne teema, mis on lahendatud loogiliselt ja on vastuvõetav nii lastele kui  täiskasvanutele. Üks meie parimatest nukufilmidest.
V. Beekman: Režissuur on väga puhas. Film tuli huvitav ja puhtam kui oskasin loota. Tulemus ületab esimese "Aatomiku".
Allikas: Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1152: Nukufilmi "Aatomik ja jõmmid" toimik T-86.

Filmile tagasivaatavalt

Chris J. Robinson: „Mõlemad filmid käsitlevad külma sõja vaimus tuumaenergia plusse ja miinuseid. Esimeses filmis arendab teadlane välja tuumaenergia (mida kujutab tegelasena väike aatom), kuid kaotab selle üle kontrolli. Sõnum on lihtne: tuumaenergia võrdub võimuga. Järelloos varastab üks jõmm teadlaselt aatomi, et selle abiga sõjaväge enda võimu alla saada. Mõistagi on siin-seal viiteid tolleaegsele vaenlasele Ameerika Ühendriikidele. Lõpus loob teadlane robotkoera, kes aatomipoisi päästab, et viimane saaks sõjaväebaasi hävitada.
Kuigi lugu võib tänapäeval äratada tuumaenergia vastaste tähelepanu, kerkib ühes dekoratsioonide ja värvi leidliku kasutamisega esile Arvo Pärdi uuenduslik, peaaegu eksperimentaalne heliriba - pigem helide jada kui muusikapala.“
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 62-64.

Sergei Assenin: „Mõnele filmile, nagu näiteks «Aatomikule», võib teema tä­napäevasusele vaatamata ette heita skemaatilisust ja mõtte­list otseütlemist.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm