Aatomik (1970)

Fakte filmi valmimisest

Vladimir Beekmani esialgne "Aatomiku" stsenaarium: 1958
Stsenaariumi I variant nukufilmile "Aatomik": september 1969
Filmi ettevalmistusperiood: 15.12.1969 - 15.02.1970
Võtteperiood: 16.02. - 15.04.1970
Montaaž: 16.04. - 14.05.1970
Filmi üleandmine - 14. mai 1970
Venekeelne dublaaž valmis: 21.07.1971
Filmi maksumus - 27 136 rubla.

Linastusluba nr MB-03687 väljastati filmile 02.06.1970. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1148: Nukufilmi "Aatomik" toimik T-24.

Toimetuskolleegium arutas 15. septembril 1969 "Aatomiku" stsenaariumi:

Kirjanduslik materjal on huvitav ja nukufilmi jaoks igati perspektiivne. Aatomikust võib kujuneda peategelane mitmes nukufilmis, kus huvitavas vormis, lõbusalt ja lihtsalt jutustatakse väikesele vaatajale ühest kõige põhjapanevamast avastusest kaasaja teaduses.
Arvestades tootmisvõimalusi ja ka stsenaariumi dramaturgilist lõtvust, on igati otstarbekohane jagada materjal kaheks ja esitada kaks eraldi üheosalise filmi stsenaariumit - "Aatomik" ja "Aatomik ja jõmmid". Esimene osa hõlmaks Aatomiku sünniloo ja tema abi Teadlasele, teine - võitluse jõmmidega.
Stsenaariumi esitamise tähtaeg:
"Aatomik" - 3. november 1969
"Aatomik ja jõmmid" - 1. märts 1970
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1149: Nukufilmi "Aatomik" põhidokumentatsioon.

Kunstinõukogu arutelult 25. mail 1970:

Kõrver: Tore lugu, hea muusika.
Beltšikov: Mulle film meeldis - filigraanselt töödeldud seadmed, vajalik kasvatuslik moment. Värsid on head. Väga originaalne film polnud, aga Aatomikus on karakterit.
Raamat: Film on õnnestunud ja stiilipuhas, kujunduslikult leidlik. Teadus on iseenesest keeruline, on meeldivalt lihtsustatud. Muusika, pildikujundus, Aatomiku liikumine - kõik on nauditavalt tehtud.
Allikas: Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1149: Nukufilmi "Aatomik" põhidokumentatsioon.

Elbert Tuganov - 50

Heino Pars: "22. veebruaril [1970 – toim] on Sinu juubelipäev. Ajaks küll laginal naerma, kui juubeli puhul trügiks Sind rüsinal õnnitlema kogu Su nukkudest näit­lejaspere — see ülikirev ja ligi poo­le tuhandeni ulatuv seltskond. Kes ei tunneks nende pikast rivist Su esikpoissi Peetrikest, mõnusaid klapplõugu Mõhku-Tölpat, kuulsat kosmonauti Otti, imeviisakat Murrit, Piiluparti rongitäie reisijatega, «Talendi» papat-mammat oma «muusikalise» imelapsega ja kõiki neid lõbusaid tegelasi.

Keda Sa neist oma lemmikuks pead? Küllap on iga laps Sulle oma­moodi lähedane. Aga kindlasti kõige erutavamad päevad elasid Sa üle oma esimese «poja» Peetrikesega. Mäletad, 12 aastat tagasi, kui palju oli algul skeptikuid ja kahtlejaid? Kuid Sinu entusiasm ja julge peale­hakkamine oli mitte pool võitu, vaid täisvõit. Koos Peetrikese esi­meste sammudega algas Sinu toreda loomingu pikk tee ja Sa rajasid aluse eesti nukufilmikunstile.
Tänaseni oled Sa ekraanile too­nud 20 nukufilmi, mis teeb ühte­kokku ligi viietunnilise seansi. Suur töö — kui meenutada, et iga kümne ekraaniminuti taga on koos filmigrupiga viis kuud tublit tegemist. See ei ole nukkudega mängimine, vaid pingeline otsimine ja katsetamine. Aga meeter või minut ei ole Sinu loomingu peamised mõõtühi­kud. Just Sinu filmide rikas fantaa­sia, huvitavad karakterileiud, lõbu­sad trikid, tehniline puhtus, hea tempo ja selge mõte — need on väärtused, mis teevad Su loomingu ainulaadseks, nauditavaks ning po­pulaarseks.  /---/

Suurte vaatajate hulgas tuntakse hästi Sinu satiirilisi ekraaniteoseid, kus Su nukud on vaimukalt üles astunud ja sakutanud niisuguseid elunähtusi, millel ei tohiks meie ühiskonnas olla asu. Filmides «Park», «Talent», «Hiirejaht», "Just nii»  ja «Hammasratas» avaldub Sinu satiirikutalent eriti kujukalt.

Sinu meistritöid on vääriliselt hinnatud mitmel filmifestivalil. Rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai «Ott  kosmoses» Deaville’is, teist korda premeeriti Otti üleliidulise autasuga. Üleliidulise esikoha tõi "Talent». Viimaselt Balti vabarii­kide festivalilt tuli «Ahvipoeg Fips» auhinnaga  koju. /---/

Möödunud esmaspäeval alustas rännakut ekraanil Sinu uus tegela­ne — Aatomik.  Aatom on õigetes kätes!  Plahvatagu ta jälle laste sil­mades selleks rõõmusäraks, mille nimel Sa elad ja töötad.
Sinu kolleeg Heino Pars“
Pars, H. (1970). Elbert Tuganov - 50. Sirp ja Vasar, 20. veebr, lk 5.

Filmile tagasivaatavalt

Chris J. Robinson: „Mõlemad filmid käsitlevad külma sõja vaimus tuumaenergia plusse ja miinuseid. Esimeses filmis arendab teadlane välja tuumaenergia (mida kujutab tegelasena väike aatom), kuid kaotab selle üle kontrolli. Sõnum on lihtne: tuumaenergia võrdub võimuga. Järelloos varastab üks jõmm teadlaselt aatomi, et selle abiga sõjaväge enda võimu alla saada. Mõistagi on siin-seal viiteid tolleaegsele vaenlasele Ameerika Ühendriikidele. Lõpus loob teadlane robotkoera, kes aatomipoisi päästab, et viimane saaks sõjaväebaasi hävitada.
Kuigi lugu võib tänapäeval äratada tuumaenergia vastaste tähelepanu, kerkib ühes dekoratsioonide ja värvi leidliku kasutamisega esile Arvo Pärdi uuenduslik, peaaegu eksperimentaalne heliriba - pigem helide jada kui muusikapala.“
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 62-64.

Sergei Assenin: „Mõnele filmile, nagu näiteks «Aatomikule», võib teema tä­napäevasusele vaatamata ette heita skemaatilisust ja mõtte­list otseütlemist.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.