Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmist kriitiku pilguga

Urve Lippus: "Filmi vaadates tundsin väga puudust subtiitritest. Mitte paatoslikust diktorihäälest, millega kõlab katke varasemast juubelifilmist, vaid kohtadest ja inimeste nimedest. Nimed tulevad filmi lõpus, aga tahaks neid näha siis, kui isik pildil on. Tagantjärele ju ei pane inimest näoga kokku, kui teda just isiklikult ei tunne. Tõsi, mina olen enamikku neist kohtadest ja inimestest näinud ja võisin nautida äratundmisrõõmu, kuid seda häirivamad olid küsimused ja oletan, et enamikul vaatajatest on neid palju rohkem. Ma arvan, et Eestis on vähe inimesi, kes teavad Ester Mägi muusikast doktoritöö kirjutanud ja seejärel tema muusika aktiivseks levitajaks saanud Heather McLaughlin Garbest ja tema Seattle’i lauljatest ansamblit. Nii et jaapani turiste meenutavad kaadrid ja aktsendiga eesti keelt laulev ansambel suvemajas võivad näida päris mõistatuslikud. Mullu juunis käis osa ansamblist Riias laulupeol ja võttis ette kahepäevase reisi Eestisse. Käisin nende teejuhi ja tõlgina Laulasmaal ning ka Vahur Laiapea oli kaameraga seal. Kogu eelneva jutu suutsin kirjutada alles pärast seda, kui võtsin korduva vaatamise järel ette paberi ja panin lõigud kaader-kaadrilt kirja ning võrdlesin lõputiitritega (helilooja riietus, taustad ja aastaaegade vaheldumine aitasid loo kulgemise loogikat konstrueerida ja aru saada, mida arvatavasti on ühe filmimise ajal räägitud ja kes on seal juures olnud).

Tol kohtumisel Mägi-Ensemble’iga hakkas võõrustaja nagu vabandama, et näe, filmimees siin kõrval, pidin ma talle ütlema, et niisugused külalised tulevad. Ja kaebas, et miks tehakse temast filmi nüüd, kui ta nii vana on – filminud siis, kui ta oli noor ja kena. Siiski, tahan väga tänada tegijaid, sest et pildiga dokumenteerida just praegust heliloojat on palju väärt. Rääkimata sellest, et ta on ka vanana väga kena. Eesti kultuuris on just vanad naised tähtsad loojad, alates sellest, et rahvalaulu ja murdekeelt on ikka võimalikult vanadelt naistelt kirja pandud – nemad teadsid vanu lugusid ja rahva tarkusi. Jutud, mida Ester Mägi filmis räägib, on suures osas kas raadios kõlanud või intervjuudes ilmunud, aga just viis, kuidas ta räägib, ja mitmed spontaansed reaktsioonid, on hindamatu väärtus (autoril on neid ilmselt musta materjali hulgas veel väga palju, loodame, et seegi hoitakse alles).

Ester Mägi muusika on pidevalt ja rahvusvaheliselt tasapisi levinud. 1960. aastatel jäi ta modernsema muusika varju ja nüüd, kui uue või moodsana tajutakse hoopis midagi muud, tuntakse ära tema muusika püsiväärtus. Veidi sarnane lugu sellega, kuidas Eduard Tubina muusika jäi 1950. ja 1960. aastatel Rootsis avangardse muusika varju, elu lõpus sai ta Rootsi kuningliku muusikaakadeemia liikmeks valimise ja mitme auhinnaga aga kõrge hinnangu osaliseks."

Arvustuse tervktekst:
Kevadest kevadeni – Ester Mägi — Sirp
Lippus, U. (2014). Kevadest kevadeni - Ester Mägi. Sirp, 23. mai, lk 31.


Tiina Lokk: „Jälle üks tavaline eluloofilm, kus faktide taga jääb inimene ja karakter avamata. Sellisel kujul võiks Vikipeedia artikleid kirjutada, selle vahega, et seal ei näe me kohustuslikus korras inimest tööl, kodus ja puhkehetkel.“

Roman Baskin: „Sümpaatne portreteeritav ja respektiga tehtud dokumentaal. Visuaal meenutab küll pigem telesaadet, aga  tunnetus ühest helgest loojast jõuab siiski kohale.“

Eksperdid hindavad: "Ester Mägi. Kadents ja teema" (2014). [Tiina Lokk, Lenna Kuurmaa ja Roman Baskin annavad hinnangu filmile]. Postimees: AK, 24. mai, lk 10.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm