Talvekummitus (2012)

Filmi pikk sünopsis

Hendrick elab väikeses linnas, mida on kujutatud Pieter Bruegeli maalil "Talvemaastik linnupüünisega". Poisid uisutavad jääl, ainult Hendrick seisab eemal. Temal pole uiske, sest ta ema on nii vaene, et puudub raha uiskude ostmiseks. Uiskudeta aga ei saa Hendrick teiste poiste juurde mängima minna ja nii jääbki ta üksi.

Hendricku ema saadab poisi sepale puhast pesu ära viima. Sepp ütleb Hendrickule, et ta võiks end tallu tööle kaubelda, sest talus tulevad suured pulmad ja seetõttu on abikäsi kindlasti tarvis. Kuigi talunik ja tema tütar Annie Hendrickusse kahtlevalt suhtuvad, saab ta ikkagi tööd. Hendrick on väga õnnelik, sest ta loodab, et varsti saab ta endale uisud osta. Koos oma koera Voff-Kovviga läheb ta tallu tööle, lootusrikas ja täis hakkamist.

Poisi tööks talus on loomade eest hoolitsemine. Talunik ja Annie hoiatavad, et lauda uks tuleb õhtul korralikult kinni panna, et loomad välja ei pääseks ja haigeks ei jääks. Viimane asi, mida Hendrick õhtul kontrollib, ongi lauda uks. Annie ei usalda Hendrickut ja narrib teda. Ta kordab isalt kuuldud sõnu, et poisist pole mingit kasu ja et ta valetab ja varastab.

Voff-Kovv saab tuttavaks talukoer Bullyga. Ühel õhtul lähevad koerad koos Pimedasse Metsa, kuhu kogunevad kõik külakoerad lummituslugusid rääkima. Öösel tagasi tulles näeb Voff-Kovv taluõuel kummitust.

Siis juhtubki õnnetus. Lehmalauda uks on lahti ja lehmad on välja pääsenud. Talunik on Hendricku peale väga vihane ja süüdistab teda õnnetuses. Ta kihutab Hendricku talust minema. Ka tüdruk Annie süüdistab poissi valetamises. Kes on aga tegelik süüdlane? Hendrick ütleb, et ta räägib tõtt, aga Annie ei usu ja nõuab tõestust. Öösel lähevad lapsed õue vahti pidama. Keskööl ilmubki kummitus, kes läheb otse lauda suunas. Käinud laudas, jätab ta ukse lahti.

Terava silmaga Annie märkab kummituse juures midagi tuttavat. Kummitusel on jalas ema sussid! Tegelikult ongi see Annie ema. Ta kõnnib unes tuues öösel laudast mune, sest pulmatorti on vaja küpsetada. Lõpuks ometi usub Annie Hendrickut ja neist saavad sõbrad.
On toredad maapulmad ja sinna tuleb ka Hendricku ema. Talunik vabandab nende ees oma valesüüdistuste pärast. Et seda heastada, annab ta Hendrickule kingituse - paari uiske.

Režissööri nägemus

Jaana Wahlforss: ""Talvekummitus" on inspireeritud maailmakuulsa flaami 16. sajandi kunstniku Pieter Bruegeli töödest. See on laste- ja perefilm, kerge kunstilise kiiksuga.

Lugu

See on lugu 9-aastastest Hendrickust ja Anniest, nende omavahelistest suhetest. Nad peavad omal kombel sotsiaalsest ebavõrdsusest üle saama, et siis sõbraks saada. Vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus vastandasid ka kunstnik Bruegeli ajal lapsi, samuti nagu tänasel päeval. Emotsionaalselt keskendub lugu sellele, et mis tunne see on, kui sind koheldakse ebaõiglaselt. Enamik lapsi kogeb seda mingil eluetapil. "Talvekummitus" on klassikaline lastelugu ja seetõttu õnneliku lõpuga. Siin on veidi huumorit, mis lisab lihtsakoelisele ja üsna realistlikule loole veidi teist dimensiooni juurde. 

Visuaalne stiil

Hendrick ja Annie elavad brügerlikus maailmas. Filmi kujundus põhineb Pieter Bruegeli (1525 - 1569) maalidel. Inimesed, loomad ja fantastilised tegelased pärinevad kõik maalidelt ja need modelleeritakse samuti maalide järgi. Kõik taustad maalitakse kasutades eeskujuna Bruegeli maale, samuti ka rekvisiidid. Film algab pisikeses külas, mis on valitud maalilt "Talvemaastik linnupüünisega", ning lõpeb talupoja pulmadega, nagu kujutatud maalil "Pulmapidu". Talu ja selle ümbrus, kus Hendrick töötab, on võetud maalilt "Heinategu" (maal on küll suvest, aga filmis on aasta-ajaks talv). Filmi taustad on käsitsi maalitud õlimaalid. Kõik tegelased ja asjad on samuti maalitud, püüeldes stiililt võimalikult lähedale Bruegeli originaalmaalidele.
Film animeeritakse väga delikaatses pool-lamenukk stiilis, säilitades maalide mulje."

Jaana Wahlforss
Stsenarist ja kunstnik
Allikas: Nukufilm

Filmist kriitiku pilguga

Peep Pedmanson: „Kogemata kombel mul vedas. Õnnestus „Talvekummitus” ära näha nii, et alles lõputiitritest sain teada tegijate nimed. Usutavasti olin sedasi palju vabam vaatama ja autentsem arvama. Kuigi sellesse õnge läksin küll, et kuivõrd plaadil oli Nukufilmi logo, pidasin filmi üleni eesti asjaks. Ja muudkui vaatasin ja imestasin ja nautisin. Mõnus erand Eesti animamaastikul Kohe avakaadrist alates oli tunda, et liigutakse õigel teel, õigel jääl. Kui ikka aastal 2012 tehtud ja lastele mõeldud film hakkab pihta Pieter Brueghel vanema uisutajate-maaliga, kus kellelgi pole kuhugi kiiret, jää alt ei purska esile draakoneid ja taevast ei saja ninjasid, siis silm naudib, hing puhkab, film toimib. Ja et filmi põhitegijad on soome-rootsi taustaga, siis pole tegelikult imestada midagi. Eestis on kombeks ülearu muretseda oma leidliku trikimeistri kuvandi pärast, mujal julgetakse täiesti kompleksivabalt ka siiras ja arusaadav olla. Kusjuures küsimus ei pruugigi olla julguses. Vahel tekib kahtlus, et meil ollakse nii kimpus „looja olemisega”, et elementaarne loojutustamise oskus on lausa käsitöö tasandil kaduma läinud ning igasuguste põnevate visuaalsete lahendustega varjataksegi ennekõike seda tühimikku.

„Talvekummituse” tehnilise poolega on samas natuke keerulisem lugu. See on lamenukk, mis paljudele ei meeldi. Üldjuhul võime ju tavatarbija eelistusi animatsiooni valdkonnas kirjeldada nii: 3D-arvutianimatsioon ruulib, joonisfilmist võib kah asja saada, nukufilm on titekas, aga lamenukk on välja mõeldud vaenlaste piinamiseks.

Minule lamenukk meeldib. Mulle isegi tundub, et lamenukk ongi see õigeim animatsioon, sest temas kohtuvad animatsiooni olemus ja vorm kuidagi kõige üksühesemalt. Lamenukk jääb igas hetkes kunstiks selles mõttes, et ei üritagi ennast tegelikkuseks ega ka tegelikkuse peegelduseks petta.

Ja mis filmi sisusse puutub, siis, nagu juba mainitud, üle hulga aja said minu silmad näha midagi, kus on olemas lugu, mis ei häbene olla jälgitav.

Ka dialoogid Hendricku ja peretütar Anni vahel on elusad ja mõnusad. Nendes on tunda karakterit ja suhete arengut. Ning ka dialoogi sisserääkimist lapsnäitlejate esituses on lust kuulata.

Isegi visuaalne raamistik on balansis. Bruegheli massistseen uisutajatega alguses, massistseen pulmalistega lõpus, vahepeal tsitaate siit ja sealt.“ /---/

Loe edasi:
Eluterve kohanemine ja vääriline tasu — Sirp
Pedmanson, P. (2013). Eluterve kohanemine ja vääriline tasu [nukufilm "Talvekummitus"]. Sirp, 15. märts, lk 26-27.