A. H. Tammsaare III (1974)

Kolmas osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut tutvustavast õppefilmide triloogiast, mis käsitleb kirjaniku elu üliõpilaspõlvest kuni surmani.

Vaated Tartust, Tartu Ülikooli peahoonest ja korporantidest. Anton Hansen on 29, kui asub aastal 1907 õppima Tartu Ülikooli, näeme ka tema immatrikuleerimistunnistust. Õppimisest innustunud noormees külastab sageli Toomemäel asuvat ülikooli raamatukogu, mille imposantseid raamatuid ja skulptuure täis interjööre ning juhatajat Karl Morgensterni ekraanil tutvustatakse. Taustal vahendab diktor Tammsaare ridu:  „Ja ometi, ei ole midagi huvitavamat kui inimene. See on kõige huvitavam raamat ilmas.“ Ta liitub pahempoolse üliõpilasseltsiga Ühendus, kus mehi seovad diktori sõnul „lihtsuse, töökuse ja rahvaläheduse põhimõtted“. Vastavatud Vanemuise teatrimaja ja suveaia vaated – kohad, mida noor Tammsaare armastas teatri- ja muusikasõbrana külastada.

1911 haigestub Tammsaare tuberkuloosi ja asub elama Koitjärvele, kust peagi teeb ravireisi Kaukaasiasse. Sealses eesti külas Punasel Lagedal lisab kirjanik kohalikule vaimuelule hoogu ja paneb kirja lühijutu „Poiss ja liblikas“. Järgnevad kaadrid I maailmasõja rinnetelt: soldatid kaevikus, mürsuplahvatused, haavatud, laibad, saateks Tammsaare mõtted sõjast ja Euroopa kultuurist. 1919. aastal abiellub kirjanik Käthe Veltmaniga (fotol) ja asub elama Tallinna. Eesti Vabariigi aega ilmestavad filmis Gori karikatuurid uusrikastest, kroonikakatked daamide seltsielust ja Tallinna turumiljööst. 1925 alustab Tammsaare oma peateose, romaani „Tõde ja õigus“ kirjutamist, mis 5-köitelise epopöana valmib 1933. Ekraanil on lõigud selle esimese osa käsikirja mustandist. Järgnevad kaadrid Euroopas pead tõstvast fašismist ja uuest sõjaohust (Hitleri ja Mussolini marssivad sõdalased, vapside liikumine Eestis jm). 1935 valmib kirjanikul romaan „Ma armastasin sakslast“, mis pälvib Eesti Kirjandusfondi auhinna 1936. Näidatakse kirjandusauhindade väljajagamist, kus Tammsaare viibib koos teise laureaadi Marie Underiga, kaadrid rannaelust Narva-Jõesuus, kus kirjaniku perekond suvitas ning tema ausamba avamisest Järva-Madisel Albu vallamaja ees (1936). Lisaks näeb veel Tammsaare teoste esitrükkide kaasi, ta ajaleheartikleid ja töötuba, kroonikakaadreid baltisakslaste ümberasumisest 1939 jpm. Filmi lõpetavad hetked Tammsaare matustest 5. märtsil 1940 – ärasaatmisest Estonias, leinarongkäigust Tallinna tänavail ja kirjaniku muldasängitamisest Metsakalmistul.

Märksõnad: abielu | ausamba avamine | baltisakslaste ümberasumine | daamide salongielu | eesel | fašism | haavatud sõjaväljal | haiglapalat | heategevusballi ettevalmistamine | Hitleri võimuletulek | I maailmasõda | II maailmasõja algus | jõgi | Kaukaasia loodusvaated | kirjandus | kirjandusauhindade jagamine | kirjanduse suurkuju | kirjanduslugu | kirjaniku elutee | kirjaniku kujunemine | kirjaniku matused | koorilaul | korporandid | lahinguväli | laibad | lendavad kured | linnamiljöö (Tallinn) | linnamiljöö (Tartu) | loodusvaated | maailmavaate kujunemine | maaparandus | matuserongkäik | mäed | pommiplahvatused | raamatukogu | raamatute põletamine | rannamiljöö | suvitajad rannas | sõda | sõdurid | sõdurite autasustamine | sõja ebainimlikkus | sõjategevus | sõjavastasus | talud | Tammsaare matused | teatrielu | tuberkuloosi ravi | turg | turumiljöö | vabadussõjalased | õpingud | ülikool | üliõpilased | üliõpilaselu Tartus | üliõpilasselts Ühendus | Vaata kõiki »