Saime kokku Solenzaras (2010)

Gri­gori  leevendab oma leina: valmistab armastatud naisest elusuuruses nuku ja läheb temaga välja tantsima, samamoodi nagu oli käinud oma abikaasaga.

Ukrainas Odessa oblastis sündinud ja kasvanud Grigori tuli Eestisse esimest korda 1955. aastal – aega teenima. Pärast ajateenistust viis elu ta Uuralitesse. 1970.  aastal tuli ta Eestisse tagasi. 1979 abiellus Grigori oma elu armastuse, eesti naise Aimega. Kooselu kestis 30 aastat. 2008. aasta detsembris Aime suri. Grigori ja Aime olid pühendunud tantsuhuvilised. Viimastel aastatel käisid nad tantsimas Paide pensionäride klubis. Nad olid oodatud esinejad pensionäride pidudel ja üritustel kogu Eestis. Kui naise surmast oli möödas nelikümmend päeva, asus Grigori elusuuruses nukku ehitama – ta tahtis tantsida, aga mitte võõraste naistega. Ta ehitas nukku üle kuu aja ja siis oli see valmis. Ta riietas nuku oma kadunud naise riietesse ja läks pensionäride õhtule tantsima. Grigori tuleb leinaga toime tantsimise toel.   

Märksõnad: arusaamatused | elu ja surm | elu mõte | erilised inimesed | etendus | etenduse atmosfäär | kodu | koduõu | kummastavad seigad | kurbus | laulmine | laulukoor | leinamine | mehe ja naise suhted | muusika | mälestused | naine ja mees | nuku monteerimine | näärivana | pealtvaatajad | surnuaed | tantsimine | tantsimine looduses | tantsuõpetaja | teatrietenduse ettevalmistamine | televiisori vaatamine | vaadete konflikt | vaidlus | Vaata kõiki »