Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Krimmi õpetaja (2009)

Sisukokkuvõte

Vahur Laiapea dokumentaalfilm Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetajast Tiina Rekandist ja krimmieestlasest Rita Kuusk-Kadilkinast, kes on pakkunud ajutist kodu Eestist tulnud õpetajatele

Kui kuues Eestist Krimmi eesti keelt õpetama läinud õpetaja, Moostes kasvanud 23-aastane Tiina Rekand leitsakulisel augusti hilisõhtul Krasnodarkasse jõuab, on küla 145. aastapäeva pidustused Eesti tare ees ja sees juba alanud. Rahvas laulab ja tantsib, Tiina jälgib toimuvat eleva ärevusega. Oma elamise seab Tiina sisse Krasnodarka Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina majas, kus on elanud Eestist Krimmi tööle läinud õpetajad varemgi. Eestieestlane Tiina ja krimmieestlane Rita, kaks naist erinevatest põlvkondadest ja keskkondadest, saavad ruttu lähedasteks. Aleksandrovka kool, Rita Kadilkina kodu ja selle kõrval asuv Krasnodarka eestlaste kohtumispaik Eesti tare on kohad, kus Tiina ja Rita toimetavad. Tiina esimene töö on Eesti tares peldik parandada ja ripakil uks ette lüüa. Rita peab poja Sergeiga loomi: kanu, lehmi, lambaid. Viimased on oma nimed saanud Eestist tulnud õpetajate järgi. Tiina valmistub esimeseks septembriks, kohtub Aleksandrovka kooli direktoriga, tõlgib Rita abiga vene keelde esimese koolipäeva tervitust. Esimene eesti keele tund toimub 7. klassi tüdrukutega, kes on usinad eestikeelseid laule laulma.

Krimmis on eestlasi, kelle esivanemad 1861. aastal sinna jõudsid, väheseks jäänud. Rita Kadilkina, Krasnodarka küla eestluse eestvedaja, kogub usinalt liikmemaksu. Paljudki krasnodarkalased oma grivnadest seltsi kasuks nii usinalt ei loobu, aga on usinalt kohal siis, kui Rita ja Tiina jagavad Tartust saadetud T-särke ja nokkmütse. Rita kurdab, et seltsi liikmeid jääb üha vähemaks, sest vanad surevad ja uusi pole juurde tulemas. Ka Krimmi Eesti kultuuriseltsi esinaine Meeri Nikolskaja on arvemajandusega hädas: seltsil tuluallikaid ei ole, aga Ukraina riik nõuab seltsilt tulumaksu, mille Meeri oma taskust kinni peab maksma. Aasta lõpul näeme Tiinat Tallinnas, ta käib AIDS-i testi tegemas, et saada tööluba Ukrainas. Veel käib ta Tallinnas rahvastikubüroos ja arutab sealse ametnikuga, kuidas aidata neid eestlaste järeltulijaid, kes Krimmist Eestisse tahaksid tulla. Veebruaris valmistab Tiina ette vabariigi aastapäeva pidulikku tähistamist: Eesti tare õuele heisatakse eesti lipp ja lapsed laulavad eesti laule. Aleksandrovka koolis teeb Tiina Eesti teemalise viktoriini. Film lõpeb laste ja Tiina kelgutamisega esimesel lumel ja naistepäeva tähistamisega, kui neiud laulavad eesti keeles „Tere hommikust, Eestimaa!”