Avaleht » Filmiliigid

Krimmi õpetaja (2009)

Dokumentaalfilm Kestus: 53:00

Huviinfo

Filmi lõputiitrid

Tiina jäi veel üheks aastaks Aleksandrovka kooli tööle ja Rita Kadilkina peresse elama

Rita Kadilkinale, Eesti naisele Krasnodarkas

Filmist kriitiku pilguga

Sulev Oll: „Filmimees Vahur Laiapea käib kaameraga nende juures, kes on natuke teistmoodi — viimased oma reas, vaim toetamas vastu lõpmatust. Nüüd kõnnib Vahur Laiapea mööda Eestit ja näitab oma uut filmi “Krimmi õpetaja”. Tõsi, Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetaja Tiina Rekand polegi ehk viimane või väga isemoodi. Küll on seda olud, milles ta töötab, ja inimesed, kellega ta päevast päeva kõrvuti askeldab. Üks neist on Rita Kadilkina, eestlanna, kelle juures Krasnodarka külas Krimmi õpetajad järjepanu elavad.

Vettehüppajad

Tiina Rekand pole ju esimene ega ainus: enne teda on Aleksandrovka koolis õpetanud Merge Simmul, Raina Reiljan, Helle Aunap, Enda Trubok, Päivi Remme. Terve galerii isiksusi ning ilmavaateid. Üks on neis naistes ühine — Krimmi õpetama läinud on nagu vettehüppajad. Kusjuures sellised, kes ei tea, kui kõrge on hüppetorn või kui sügav vesi. Lihtsalt hüppad siin bussi või lennukile ja hüppad Krasnodarka külas välja. Bussist siis, lennuvälja külas pole.
Krasnodarka külas pole veel väga paljusid asju, selgub filmi vaadates. Ning väga palju on teistmoodi.

Näiteks käsitsi lüpstud piim, mille päevinäinud Žiguliga kimav kokkuostja kaasa viib. Või koer, kes pistab nahka kommid, mille Rita Kadilkina küla taha lähedaste haudadele on toonud. Või see, et mõni kohalik räägib siin eesti keelt. Kui ta muidugi leiab kellegi, kellega rääkida. Tuul puhub ka Krasnodarkas hoopis teistmoodi. Kogub tühjadel väljadel hoogu ja tuleb siis hooga, veeretades koerte söögikausse, lõgistades aialippe ning käimlate uksi. Välikäimlate muidugi, mismoodi te siis külaelu ette kujutasite?

Vahur Laiapea näitab kõike parajalt tõetruult, samas otsekui küsides, miks teie (õpetajad) või meie (Eesti Vabariik) seda kõike teeme. Miks me saadame energiat ja raha piiri taha? Jah, paljud inimesed on siin tõesti eesti juurtega, aga võrad on sirutunud ikka väga kõrgele vene tegelikkusse. Mitte Ukraina, vaid just vene omasse. Ja just väikese tähega.

Minu inimesed

Kaamera vääratab “Krimmi õpetajas” paar korda ka neile tegevusliinidele, mis otseselt kuhugi ei vii, põhiliselt sihib seda, mis meid kõiki seob. Mis võimaldab Chalice’il laulda “Minu inimesed…” ning Tiina Rekandil seda Krimmis kuulata.

Kes need “minu inimesed” siis on? Veerandsada noort, kes tänavu Aleksandrovka koolis eesti keele tunnis osalevad. Trobikond tüdrukut, kes mitu eestikeelset laulu ja eestipärast tantsu selgeks õppinud. Krasnodarkalased, kes kuuluvad kohalikku eesti seltsi ja maksavad usinalt liikmemaksu. Ja krasnodarkalased, kes oma grivnadest seltsi kasuks nii usinalt ei loobu, aga on usinalt kohal siis, kui jagatakse Tartust saadetud T-särke, mida siin futbolka’deks kutsutakse.

Ja lõpuks on Rita Kadilkina, Tiina Rekandi ning sedakaudu meie kõigi “minu inimesed” ka kõik Aleksandrovka koolilapsed, kes direktori juhtimisel alustasid järjekordset õppeaastat pidulike käsklustega “Joondu” ning “Valvel!”. Nad on lihtsalt veidi teistmoodi inimesed.“

Oll, S. (2009). Tiina Rekand avastab teistmoodi maailma. Maaleht, 26. nov, lk 24-25.


Olev Remsu: „Laiapea lõpetab oma filmi siiski optimistlikult: laste kelgutamislustiga esimesel lumel ning edasi naistepäeva tähistamisega, kui neiud laulavad eesti keeles „Tere hommikust, Eestimaa!”. Kas vihje salaigatsustele? Laiapea  „Krimmi õpetaja” järgi otsustades on Tiina hea õpetaja. Ja ka hea asjaajaja, kes ajab krimmieestlaste asju Eestiski. 53 minuti jaoks uudislikkust siiski ei jätku, film venib veidi, selles on kordusi. Diktoritekst on soe, Laiapea ei ole tarvilikuks pidanud avada krimmieestlaste ajalootausta. Panin vilksamisi tähele, et subtiitrites oli (Aleksandrovka kooli direktrissi venekeelset juttu tõlkides) vene, eesti ja ukraina keele kõrval mainitud Krimmi  keeltki ning see oli ilusti ja õigesti kirjutatud suure tähega. Täpne on aga T-särgi tõlge vene keelde – futbolka! Niisugune korrektsus teeb au. Jätkuks seda igal filmimehel, igal subtiitrite ümberpanijal! On ju subtiitrid tavaliselt üsna keelevigased, täis tõlke- ja õigekirjaapse. Laiapea kaamera on tabanud sumesinist Krimmi taevast ning avara ja piiritu stepi uduseid hommikuid. Loodust oleks võinud olla  ehk rohkemgi, samuti meile võõra tänavküla maastikku. Nagu eelmistest Laiapea filmidest, nii voogab „Krimmi õpetajastki” heatahtlikkust, autor oskab paljuütlevate detailidega filmikeeles kõnelda.“

Loe arvustuse tervikteksti:
Heatahtlik detailitarbija - Sirp
Remsu, O. (2010). Heatahtlik detailitarbija. Sirp, 05. veebr, lk 18.

Kalle Mälberg: „Krimmis on eestlasi, kelle esivanemad 1861. aastal sinna jõudsid, väheseks jäänud. Rita Kadilkina, Krasnodarka küla eestluse eestvedaja, kogub liikmemaksu — ühe eestlase hind on kaks grivnat. Vahur Laiapea kaamera teeb head tööd Krimmi tumeneva taeva maalimisega. Krasnodarkasse saabub uus õpetaja — Tiina Rekand, kelle esimene töö on Eesti Tares peldik parandada ja ripakil uks ette lüüa. Tüdruk taob haamriga naelu peldikuseina nii, et topi õlapaelad rebenevad. Mehed, need molud, kõlbavad ainult karja ajama ja viinaklaasi taha jorutama. Jätkatakse eesti lauludega. Neid ka kenad eesti-vene- tatari segu tüdrukud, hoolega ja lootusega Eestisse pääseda, laulavad.“

Mälberg, K. (2010). Tuuletul minestusjärvel rulluvat lainet püüdes. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 90-98, tuuletul minestusjärvel rulluvat lainet püüdes - Teater ...

Krimmi eesti keele õpetaja tahab kogeda elu mitmekesisust

Kui kuues Eestist Krimmi eesti keelt õpetama läinud õpetaja, Moostes kasvanud 23-aastane Tiina Rekand leitsakulisel augusti hilisõhtul Krasnodarkasse jõudis, olid küla 145. aastapäeva pidustused juba alanud.

Suurepärase lennuilma kiuste maandus Eestist Krimmi lennanud Boeing, millega Tiina Rekand oma uude töökohta sõitis, ennelõuna asemel Simferoopoli aerodroomil öö hakul. Reis viibis lennuki pistelise turvakontrolli tõttu.

"Mind ja telefilmi operaatorit Vahur Laiapead ootas Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esinaine Meeri Nikolskaja, kes tuli koos autoroolis olnud Boris Katšaloviga mulle vastu otse Krasnodarka küla pidustustelt. Oli olnud väga kuum päev, ööselgi võttis naha märjaks," vahendas Tiina oma esmamuljeid lõunamaisest Krimmist.

Esimesteks öödeks seadis ta end sisse valgeks võõbatud Eesti Tares. Esimesel varahommikul tervitas teda akna taga steppi minev lehmakari – kohalik idüll.

Tiina kohalejõudmise ajal oli külas rohkesti külalisi, nii krimmieestlaste kogukonnast kui ka Eestist saabunuid. "Esmatutvus külaga algas aastapäevapuhustel kultuurisündmustel. Järgmisel päeval sõitsin koos Krimmi-Eesti Tugiseltsi rahvaga Jevpatooriasse, kus on liivane rand. Tegin seal senini ainukese lühikese mõnusa supluse Mustas meres," nentis Tiina.

Järgmised päevad kulusid tal oma elamise sisseseadmiseks Krasnodarka Eesti seltsi esinaise Rita Kadilkina majas, kus on elanud Eestist Krimmi tööle läinud õpetajad varemgi. "Kui käisin poodides ostul ja purssisin kehvalt vene keelt, teati kohe, et olen uus õpetaja. Kohalikus lehes oli mu piltki olnud."

Eesti kooli taassünd Krimmis Aleksandrovka keskkoolis algas 2002/2003. õppeaastal. Üha väheneva eesti keele oskusega eestimaiste juurtega peredele Krimmis õpetavad nüüd eesti keelt Eestist vabatahtlikena tulnud õpetajad. Nende töölepingud sõlmib Eesti Instituut, palka maksab Eesti Teadus- ja Haridusministeerium. /---/

Loe edasi:
Elvet, M. (2008). Krimmi eesti keele õpetaja tahab kogeda elu mitmekesisust. Lõunaleht, 13. nov, lk 8, Krimmi eesti keele õpetaja tahab kogeda elu mitmekesisust

Loe ka:
Trubok, E. (2010). Krimmi-Rita juubelituur Eestimaal. Õpetajate Leht, 15. jaan,
Krimmi-Rita juubelituur Eestimaal - Õpetajate Leht

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm