Veskimees (2012)

Filmist kriitiku pilguga

Peeter Sauter: „Vahur Laiapea on aastaid teinud dokfilme, kus on näidatud marginaalset, perifeerset, eripärast inimolemist ja kõrvale pole delikaatselt antud mitte ühtki autorikommentaari. Vaataja oma asi on muiata, mõistatada, kaasa tunda. /---/

Ja nüüd tundub mulle, et Laiapea on veidi väsinud peaga vastu seina jooksmisest ja hakanud tegema üsna tavalist dokki, kus näidatakse ilusa valgusega looduse või interjööri taustal tarmukat inimest, keda eluvõitlus on karastanud, ja saateks räägitakse toredat juttu. Selliseid filme hakatakse näitama rohkem ja selliste filmide jaoks on kergem leida raha. Ega midagi halba selliste kohta öelda ei saa, aga seda kraami on ilmas palju. Kadumas on dokist vaikus, mis lasi elumõistatusel esile tõusta ja heal juhul peatas aja, st pärast vaatamist raputasid pead ja pidid end teisest reaalsusest, mis aja unustama pani, tagasi tooma.

Võib muidugi olla, et nii teeb Laiapea koostööfilme, teeb siis, kui ta ei saa teha põikpäiselt omamoodi.

„Veskimees“ (2012) ongi tehtud kahasse stsenarist Juhani Püttsepaga. Ei oleks sobinud Püttseppa petta ja korraliku lahtiseletava doki asemel lihtsalt näidata, kuidas 96-aastane Aleksander Zupsmann ehk Ale käivitab Kütiorus sada viiskümmend aastat vana (vesi)veskit, mida enam vaja pole, sest ümberkaudsed põllud on võsas ja söötis ja enam ei tule veskiõu veskiliste vankreid täis nagu muiste (aga vana mölder käivitab veski siiski, lihtsalt prooviks). Tõsi, kõik, mis Zupsmann räägib, on informatiivne ja huvitav. Kuidas pääses kahel korral küüditamisest tänu vallakirjutajast pruudile, keda tsikliga sõitma viis ja kellele nüüdki kohtudes käe igatsevalt külge paneb. Ja soe on ka Merle Jäägeri poolt lõunaeesti murrakus peale loetud tekst, mis seletab ilusti ära, kuidas Aleksander haiglasse kukkus ja paranedes Tartu Milli veskit uudistama viidi.

Jah, võimalik, et ma olen mõttes Laiapea varasemates filmides liialt kinni. „Just point camera at life,“ mida soovitas Andy Warhol, pole laias ilmas laialt kasutatav kinotegemisviis. Küllap peavad autoripositsioon ja tegelase väljajoonistamine olema ilusti tasakaalus ja ilmselt on õnnelik ka vana mölder, et teda on näidatud esinduslikult, aga mitte minimalistlikult ja mõistatuslikult.

Aga „tore mees aja hammasrataste vahel vapraks jäämas“-filme saab teha palju ja tehaksegi. Mis on Zupsmanni inimlik eripära ja karakter, siin reljeefselt välja ei joonistu. Mees jääb lihtsalt toredaks onksiks. Ei pakuta ühtki totrust ega negativismi. Jah, kas alati peab?“ /---/

Sauter, P. (2014). Vahur Laiapea muutumised [dokumentaalfilmidest „Veskimees“, „Taavi kui Taavi ise“ ja „Fragile. Nägemiseni laval“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 108-114.

Loe Aleksander Zupsmanni tegemistest:

Raudvere, R. (2009). Tsaariaegne mees peab ikka veskit. Maaleht, 14. mai, lk 27, ill.
Tsaariaegne mees peab ikka veskit - Maaleht

Sama artikkel:
Raudvere, R. (2010). Ühest paisuehitajast [Kütioru Mäeveski veskimehest, kes on Iskna ojal asuva veski veskimees olnud 1947. aastast]. Rmt: Paisud. Tallinn: Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 8, lk 59-60, ill.

Kaarna, I. (2009). Kütioru Mäeveski on töötanud poolteist sajandit [Kütioru Mäeveskist Iskna ojal, veski ajaloost]. Võrumaa Teataja, 31. jaan, lk 4.

Elu pärast filmi

Müüa ajalooline veskihoone koos oma järvega!
Kütioru Mäeveski, Kütiorg, Noodasküla küla
Lasva vald, Võrumaa, Eesti
89 000 EUR
140 m²
Ehitusaasta 1868
Hind/m² 635,71 EUR

Võrumaa kirdeosas maalilises Kütiorus Iskna oja ääres müüa ajalooline veskihoone koos elumaja, sauna, kõrvalhoonete, oma järve ja metsaga. Koht on põneva reljeefiga ja looduslikult kaunis. 2 kõrvuti paiknevat kinnistut kulgevad piki orgu. Suurem kinnistu on 4,92 ha, s.h. Mäeveski järv 1,06 ha, sellel kinnistul paikneb enamus hoonetest. Väiksema, 2,1 ha-suurune metsakinnistu piiridesse jäävad kõrvalhooned. Kasutatav tee kulgeb piki kinnistute piiri. Juurdepääs aastaringselt hea.

Veski töötab praegu elektri jõul. Veskis on võimalik jahvatada lihtjahu, teha kruupe ja tangu. Odra- ja tatratangusõelad on 1. vabariigi ajast, veskitamm ja palgid tsaariaegsed.
Vanal ajal töötas Iskna ojal üle 10 veski, praeguseks on tervise juures ainult Kütioru Mäeveski. Kuni 1957.aastani töötas veski vee jõul. Legendaarne viimane veskimees, keda kohalik rahvas kutsus Ale`ks töötas veskis alates 1947. aastast.  Täna ootab veski uut ja ettevõtlikku peremeest.

Elumaja ja kõrvalhooned on ehitatud 1930-ndatel, majal on ka juurdeehitus veelgi hilisemast ajast. Elumaja vajab renoveerimist. Küttekolded praegu toimivad, siseviimistlus vajaks kaasajastamist ja vana elektrijuhtmestik väljavahetamist. Lokaalne veevärk ja kanalisatsioon. Maja otsas paiknevast elutoast avaneb kaunis vaade järvele. Järveäärses saunas on pesemisvõimalus.

Veski, tegevused järve puhastamiseks ja tammi renoveerimiseks on abikõlbulikud 2015. aastal avanevatele eurotoetustele.

Naaberkinnistul paikneb suvekodu. Lähiümbruses on veel 2 veskit, mis küll ei tööta, Kütioru matkarada ja mäesuusakeskus ning Kütioru Avatud Ateljee.
Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimsaim ürgorg, mille uhtusid liustike sulaveed viimase jääaja lõpul. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 60-600 meetrit,  sügavus kuni 70 m. Oru põhjas voolav Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks) saab alguse Suure Munamäe alt Vaskna järvest.  Kütioru nõlvadel võimutseb  mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt  jämedaid ja kõrgeid haabu ja soostunud lodu. Kütioru nõlvadesse lõikuvad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus  jt). Tsoride laius ulatub 60 meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdenõlval asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr  ja  Ilmamägi.

Võrru 13 km, Tartusse 85 km.

Võimalik osta veski eraldi, pakkuda võib ka vahetusvariante.

Avatud uste päev 12.04.2014. kl. 10.00-15.00!

Otseviide: http://www.city24.ee/kinnisvara/muuk/maja/pcnr32 (9.04.2014).