Ehituskunstnik Toomas Rein (2010)

Objekte ja isikuid fimis

õpetaja August Volberg

Tallinn, Kalamaja 2009

Toomas Rein sündis Kalamajas 17. aprillil 1940

Paide KEK-i administratiivhoone Mäos, projekt 1971 - ehitatud 1974

Rapla KEK-i administratiivhoone, projekt 1971 - ehitatud 1977

sisearhitekt Aulo Padar

Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor

Linda kolhoos Võrumaal 2002

Linda kolhoosi keskusehoone, projekt 1969 - ehitatud 1973

Linda kolhoosi saun Võrumaal, projekt 1973 - ehitatud 1983

sisearhitekt Aulo Padar

skulptor Jaak Soans

sisearhitekt Aulo Padar

Tuletõrjedepoo Viljandis, projekt 1972 - ehitatud 1977

Toomas Reinu personaalnäitus 1996

Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor

kombinaadi Polümeer puhkebaas Paatsalus Pärnumaal, projekt 1976 - ehitatud 1979

Leonhard Lapin, arhitekt

Pärnu KEK-i terrasselamu, projekt 1972 - lõpetatud 1987

Pärnu KEK-i lasteaed Trall, projekt 1975 - ehitatud 1978

280-kohaline lasteaed kolhoosis Rassvet Valgevenes, projekt 1981 - ehitatud 1987

Nasva jahtklubi Saaremaal, projekt 1992 - ehitatud 1994

sisearhitekt Jaak Kuriks

kultushoone Triigis Saaremaal, projekt 1983-1984

4-korteriga elamu Kuressaares, projekt 1989 - ehitatud 1994

juurdeehitus, projekt 2002 - ehitatud 2003

Toomas alustas eramute projekteerimist juba õpingute ajal

Eramu Laagris, projekt 1964 - ehitatud 1968

Eramu Avinurmes, projekt 1974 - ehitatud 1980

Villa Müller Tallinnas, projekt 2001 - ehitatud 2005

Villa Stina Tallinnas Nõmmel, projekt 2001 ehitatud 2004

sisearhitekt Riia Oja

Otepää Gümnaasiumi juurdeehitus, projekt 1998 - ehitatud 2000

sisearhitekt Helle Gans

Otepää Gümnaasiumi spordihoone, projekt 1998 - ehitatud 2003

Signe Kivi kultuuriminister 1999-2002

Riiklike kultuuripreemiate kätteandmine 2001

J. Sverdlovi nim. kolhoosi administratiivhoone Tsoorus, Võrumaal, projekt 1969 - ehitatud 1977

Tiit Tõnts, Antsla vallavanem

Leonhard Lapin, arhitekt

Eesti Panga vaheehitus Tallinnas, projekt 1997 - ehitatud 1998

sisearhitekt Taevo Gans

Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor

Laulasmaa lasteaed-põhikool, projekt koos Toivo Tammikuga 2005 - ehitatud 2007

sisearhitekt Helle Gans

Suure Munamäe vaatetorni rekonstrueerimine, eskiisprojekt 2000 - ehitatud 2005

Allikas: tekst filmilindilt

Filmist kriitiku pilguga

Andri Ksenofontov: „Arhitekt Toomas Rein pakkus filmilavastajale Peeter Brambatile, et tema portreefilmi võiks Guinnessi rekordite raamatusse pakkuda. Sest kas on teisi filme, mille valmimine veel pikemalt on aega võtnud? Tervelt 14 aastat. 1996. aastal tuli Leonhard Lapin mõttele jäädvustada Toomas Reinu loomingut. Siis oli olnud isegi lootust mingisugusele välismaa toetusrahale. Projektipõhine loomemajandus tegi veel lapsesamme, ent saabunud oli see ehk veskiratta keerutamine jaokaupa vett peale tilgutades siiski. Töö valmimist pidurdas ka operaatori Peep Laansalu manalasse minek.    

Vahepeal möödunud aastate jooksul sai Peeter Brambat arhitektide lühiportreefilmidega kätt proovida. Toomas Reinu filmi venimisest on ka kasu olnud, sest nii on leidnud seal koha kaheksa hoonet arhitekti hilisemast loomingust. 2005. aastal Laulasmaa lasteaedpõhikooli projekteerides tekkis tal vajadus koostööpartneri järele ning ta pöördus ühe oma õpilase, Toivo Tammiku poole. Eks seda tutvust olid soojas hoidnud ka koosistumised Kuku klubis. Toivo Tammik oli kuulnud Toomas Reinu jõudeheietusi, need meeles hoidnud ning tundis ka vanameistri loomingu köögipoolt. Seetõttu osutus ta Peeter Brambati meelest sobivaks käsikirja autori kandidaadiks. Pealegi pole Peeter Brambat  ettevalmistuse ega varustuse poolest arhitektuuridokumentalist. Videotehnika jääb filmile alla valguse jäädvustamisel, see mängib aga Toomas Reinu loomingus tähtsat osa. Rääkimata korralikust ja kallist optikast, millest võib ainult unistada. Kogemusi omandati tegemise käigus. Esteetiliselt huvitavad ja nauditavad kaadrid on saadud Villa Stinast Nõmmel ja Eesti Panga vaheehitusest Tallinnas. Viimase puhul tabati ära, et maja portree tuleb kokku  joonistada eri päevaaegadel võetud valgusest. Selles on omamoodi irooniat, et kõige ilusam valgus saadi looduse poolt hävitatud või looduse poolt loodud arhitektuuris.“ /---/    

Loe edasi:
Kangelaste vanapaganastumisest Eestis. Toomas Reinu juhtum - Sir
Ksenofontov, A. (2010). Kangelaste vanapaganastumisest Eestis. Toomas Reinu juhtum. Sirp, 22. okt, lk 21.

Heie Treier: „Ehituskunstnik Toomas Rein” (2010) annab au „Tallinna 10” ühele liikmele Toomas Reinule. Sõna „ehituskunstnik“ filmi pealkirjas on statement, mis pärineb „Tallinna 10” kaasvõitlejalt Lapinilt ja viitab ajakirjale Ehituskunst. Tõlge: „arhitektide” hulgas tuleb eristada „ehituskunstnikke” kui täiesti erilisi arhitekte. Kuna filmi tegijaks on kaasarhitekt Toivo Tammik, kes on võtnud südant valutada teistegi eesti modernismi klassikute dokumenteerimise pärast (Allan Murdmaa), valdab ta detailideni teemat, konteksti ning nüansse. Selles mõttes taas väga usaldusväärne materjal.

Film kulgeb lineaarselt, alustades algusest. Oma lapsepõlvest ja õpingutest jutustab Toomas Rein ise kui parim algallikas sel teemal, tema juttu täiendavad arhiivist otsitud filmikaadrid vastavatest aastatest ja paikadest. Filmi kulminatsiooniks on Toomas Reinu projekteeritud hooned kuni kaasajani ja iga hoone lugu. Arhitektuuriajaloo seisukohalt on hoonete valmimisajal filmitud kaadrid hindamatu väärtusega, sest XXI sajandi alguse seisuga on mitmed ehitised tugevalt räämas ja kurvad, vajades restaureerimist. Riigikordade vahetumisele on monumentaalsed ehitised alla jäänud.“ /---/

Loe edasi:
Neli viisi kirjutada filmi abil kunstiajalugu - Teater. Muusika. Kino
Treier, H. (2012). Neli viisi kirjutada filmi abil kunstiajalugu. Peeter Brambati koostöös valminud kunstnikufilmid. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 87-93.