Kaleva müsteerium (2012)

Filmist meedias

Küllo Arjakas: „Film algab lühikese 1940. aasta kevadsuve üldpoliitilise ülevaatega. See on õige lähenemisviis, sest 1940. aasta 14. juuni traagilised sündmused Soome lahel ei ole lahutatavad suurest sõjalis-poliitilisest olukorrast.

Filmi teljeks on viis hüpoteesi Kaleva allatulistamisest, sh üks Prantsuse diplomaatidega seonduv üsna fantastiline oletus. Filmi sisuks on aastatel 2007-2011 aset leidnud neli ekspeditsiooni Keri saarest loodes, kust 67-78 meetri sügavuselt on visalt otsitud Kaleva vrakki. Ekspeditsioonidel on osalenud Eesti merejõudude kõrval veel ameeriklased ja soomlased oma laevadega. Otsingute kulminatsiooniks võib ehk pidada USA ja maailma moodsaima allvee-uurimislaeva Pathfinder retke 2008. aasta mai lõpupäevil – juuni algul. Jänkidele pandi suuri lootusi, sest nende käsutuses oli veel tehnoloogiliseselt maailma uusim allveerobot, mida kasutati Läänemeres esmakordselt. Võimalik, et enesekindlad ameeriklased planeerisid ekpeditsiooniks liiga vähe aega, sest mõne päeva jooksul ei õnnestunud neilgi uuritava 16 ruutmiili suuruselt territooriumilt lennuki vrakki leida.“ /---/

Filmi lõpul säilitavad 2011. aasta retke lõpul otsingute peamine eestvedaja Toivo Kallas ja soomlasest laevakapten oma intervjuudes küll endiselt optimismi, mida paraku ei kinnita rääkijate kehakeel ja ehk isegi kõnelejate intonaatsioon.“ /---/

Arjakas, K. (2014). Kaleva viimne lend. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 105-110.

Vootele Hansen: „Filmis antakse asjakohane ülevaade tollastest sündmustest Euroopas. „Kaleva müsteeriumi” on tehtud aastate vältel, saab näha kaadreid 2004. aastal peetud asjakohasest seminarist ning omal jõul lennanud lennukis Ju 52 3M vaid kahekümne ühe aastaseks jäänud Henry Antheili mälestustseremooniast Ameerika Ühendriikide välisministeeriumis. Filmis võib näha lennuki jäänuste otsinguid mitme aasta vältel nii USA, Eesti kui ka Soome laevadega. Juttu on lennuki hukkumisel merepinnale jäänu kogumisest Eesti ametivõimude poolt ja kuulsa Soome lenduri Juutilaineni otsimislennust. Mida lennuki hukkumiskohas pinnale tõusnud Nõukogude allveelaev pardale korjas, seda me ei tea.

Hingekeeli liigutavad ja inimlikku mõõdet toimunule annavad intervjuud hukkunute pereliikmetega. Lendurite peredele teatati surma põhjus, kuid ka nemad pidid elama vaikides ja toimunut varjates. Tuleb välja ka moodsa meedia pahupool, et perekond saab isa hukkumisest raadio kaudu teada enne ametlikku teadet. Lisatud on simulatsioon lennuki lennust, tulistamisest ja allakukkumisest. Junkersi piloodi istmelt on püütud taastada lenduri võimalikku vaatevälja. Asjalikke selgitusi annab Kaleva teemaga põhjalikult tegelnud Toivo Kallas.

Filmis on kolm lugu. Ühe keskmes on lennuki jäänuste otsimine – need on siiani leidmata. Teine on hukkunute ja nende perede lugu ning kolmandaks uuritakse põjusi, miks, kelle või mille pärast lennuk alla tulistati. Ei hakka neid hüpoteese jutustama, jäägu see avastamiseks ja aruteluaineks filmi vaatajatele. Kuni pole avaldatud punalendureile antud lahingukäsku ja selle andmise asjaolusid, seni need ka hüpoteesideks jäävad.
/---/

Filmis on palju häid võtteid ja leide. Suur osa dokumentidest, mida näidatakse, on kandnud märget „Salajane”, seda mitme riigi välisministeeriumi või luure arhiivis. Paraku ei ole dokumente Vene arhiividest. Kuid filmis on tõsiselt häiriv episoodide järgnevus. Eespool nimetatud kolm lugu on esitatud läbisegi. Kohati tundus, et järjestus vastab filmivõtete ajalisele järjekorrale, mis ilmselt nii siiski pole. Lugude katkendlik esitamine tekitab järskude üleminekutega segadust ja häirib.“

Artikli terviktekst:
Kaleva lugu seni lahendamata - Sirp
Hansen, V. (2013). Kaleva lugu seni lahendamata. Sirp, 14. juuni, lk 22.

Samal teemal:

Johnson, E.A. (2007). Viimne lend Tallinnast. Akadeemia, nr 6, juuni, lk 1147-1161. http://www.estemb.org/est/press/usa_meedia/aid-667