Avaleht » Filmiliigid

Minut ja lammas (2013)

Dokumentaalfilmid Kestus: 29:32

Huviinfo

Režissöör Mirjam Matiisen oma filmist

Filmi „Minut ja lammas“ peateemaks on eneseteostus ja selle vajalikkus inimese jaoks. Näeme, et filmi tegelased ei rahuldu üksnes rahateenimisega omal alal, vaid nende soov on end ka ametivendade seas proovile panna. Ehkki lambapügamisvõistlused ei saa võrdset tähelepanu suurte rahvusvaheliste spordivõistlustega (pigem kuuluvad need ilmselt laiema üldsuse silmis samasse kategooriasse nagu kiiking või naistekandmine), on eesti lambapügajate jaoks oluline samamoodi nö medalile pürgimine. Filmis näeme, mis neid inimesi kannustab ja uurime, kas selline proovilepanek on pigem isegi üldinimlik vajadus?

Film „Minut ja lammas“ räägib ka sellest, et eesti lambakasvatusel on tulevikku ning see valdkond on praegu heal järjel. Lambakasvatajaid on üha rohkem ja viimastel aastatel on tekkinud järjest suuremad lambakarjad. Kümmekond Eesti talupidajat omab juba 2000- pealist lambakarja. Kuna lambapügajate töö on hinnatud ja neil on omal alal tööd aastaringselt, annab see märku, et Eesti maaelu ei ole sugugi nii kehval järjel kui kiputakse arvama. Õige niši leidnud ettevõtlikel inimestel on end võimalik põllumajandusega ära elatada.

Alateemaks on ka tänapäeva inimeste vajadus füüsilise iseloomuga töö järele, mille tulemus oleks silmaga nähtav. Endine riigiametnik ja paberitega füüsik, kes teenivad leiba lammaste pügamisega, saavad oma pügamistööst ilmselt palju suuremat rahulolu kui nad saaksid arvuti taga tööd tehes. Ajal, mil elu meie ümber järjest rohkem automatiseerub ja meie kui inimesed taandame end järjest enam virtuaalsete asjade loomisele, on päeva jooksul 200 villast puhtaks tehtud lammast ilmselt korralikku rahuldust pakkuv vaatepilt.

Taustast ehk miks selline lugu ja miks just need tegelased

Mirjam Matiisen: Kohtusin eelmisel suvel Saaremaal ühe lambakasvatajaga, kes rääkis, et veel mõni aasta tagasi Eestis üsna kehvasti toiminud lambapügamisteenus on tänaseks nö laineharjal. Alles viimase paari aasta jooksul on Eestis tekkinud päris elukutselised lambapügajad, kes ajavad lammastel villa maha igapäevase tööna. Teema tundus mulle seetõttu filmi jaoks piisavalt aktuaalne. Lisaks sellele tundus, et lambapügajate ameti jäädvustamine tõotab juba iseenesest väga lõbusat ja visuaalselt atraktiivset materjali. Kui ühega elukutselistest lambapügajatest kohtusin, hakkas minus tööle mõte, kuidas nende meeste kaudu jutustada haaravat ja emotsionaalset lugu. Selgus, et pea kõik nad võtavad tööd kui trenni ning on huvitatud osalemisest rahvusvahelistel lambapügamise võistlustel. Mind köitis, et Eesti lambapügajad ei võta oma pügajatööd lihtsalt kui rahateenimisvõimalust, vaid et on ka nö hingelt sportlased ning neil on tõsine soov end omal alal teiste ametivendade seas proovile panna.

Tegelastest soovin keskenduda Raivole-Mehisele ja Aadamale just nende väga erisuguse tausta tõttu. Endine ametnik Mehis ja endine ehitaja Raivo sattusid lambaid pügama Töötukassa ettevõtluskoolituse kaudu, füüsikatudeng Aadam on aga pärit lambakasvatajate talust. Meeste taust ja põhjused, miks lammaste pügamise juurde jõuti, on väga erinevad, kuid eesmärk on kõigil üks – saavutada rahvusvahelisel võistlusel võimalikult kõrge koht.

Allikas: EFI

Filmist kriitiku pilguga

Tarmo Teder: „Filmi kujutamisviis on asjalik, protsessi püüdev, kolme läbivat tegelast avatakse nende jutu põhjal, mis mingite küsimuste peale linti saadud, intrigeerima pole vaevutud /---/ läbivalt jääb suhe portreteeritavaisse nagu kartlikuks. „Minut ja lammas“ on põllumajanduse ühe haru ja erilaadse töövõtte kunstilise pretensioonita reportaažlik näidisfilm, kohati isegi õppefilm, mis hooti kiiremaks kruttimisele vaatamata jääb uimaseks. Fookus on hajutatud, pole autoripositsiooni ega dramaturgilist intriigi.“

Teder, T. (2014). Looma- ja toidulood. Eesti lood 2013, I [Vahur-Paul Põldma „Piimariik“, Mirjam Matiiseni „Minut ja lammas“, Maria Kiviranna „Armastus käib kõhu kaudu“, Anu Auna „Looduslaps“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 104-114.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm