Öö Teheranis (2013)

Filmiüliõpilase Jürgen Volmeri tummfilm räägib loo maaplika Sillest, kes saab valusa õppetunni armastuse kohta.

Film räägib loo lapsepõlve kiindumisest, millest ei kasva välja armastus, vaid mingi uus teadmine iseenda kohta. Sillele (Jaune Kimmel) on see tähtsaim täiskasvanuks saamise hetk. Lapsepõlve iidolid purunevad tema käte vahel ning seda kõike peab pealt vaatama Tarmo (Emil Orub), juba mehisem maapoiss, keda pole kunagi televiisor või sõbrad mõjutada suutnud. Tarmo on kasvanud omas mahlas ja Sillele see meeldib, kuid tüdruku kahjuks on kogu vajalik talle natuke liiga lähedal, nii lähedal et on udune, ega oska välja teha. Tegevus toimub kortermajas terve suure seltskonna lapsepõlvekodus. Iga ukse taga on uus maailm, kuid maja on täidetud valgusega ning see kõik sulab ühte, jättes olustiku keeruliseks vaid uustulnukale.
Ka Tõmmu (Tarik Labright) on majas võõrkeha. Paar päeva tagasi kaugelt maalt sissekolinud mees on oma elu jooksul palju naisi näinud. Eesti heledad tüdrukud on väga kaunid, muidu kinnised, aga sulavad palju kergemalt kui silmapiiril on keegi temperamentsem kui tavalised eesti poisid. Nii juhtub ka Sillega – kuumavereline Tõmmu tassib Sille tantsupõrandale – täpselt nii nagu seebikates, mida Sille on juba aastaid imetlusega jälginud. Mis juhtub? Kas Tarmo on valmis end kokku võtma ja sünnipäevajärgsel hommikul Sille Tõmmult üle lööma? Või viib saatus noored ise kokku?

Märksõnad: armastus | lapsepõlv | maaelu | noor tütarlaps | Vaata kõiki »