Olga (2013)

Autor filmi saamisloost

Kaur Kokk: „"Olga" käivitavaks impulsiks oli seik, mida nägin oma silmaga. Filmi võtte- ja tegevuspaigaks olev parkla asub minu aknast ca 30 meetri kaugusel. 3 aastat tagasi, suurte lumetormide ajal, nägin oma rõdult pilti, mis mind tugevalt inspireeris - vanem naisterahvas lumelabidaga, keset kogu seda stiihiat. Pilt tundus absurdne ja elus. Sellest momendist  kannustatuna sai kirjutatud stsenaariumi esimene versioon. Olgugi, et järgnevate aastate jooksul sai lugu kõvasti arendatud, jäi see hetk ikkagi filmi tuumaks, on seda siiamaani. Film räägib üksindusest, oma enese isiklikku lõksu jäämisest ja sellest, kuidas me ise oma lõksude lahtimuukimise eest vastutavad oleme. See on taotluslikult "avar" film, mille lõpliku sõnumi sõnastamine on meelega jäetud publiku hoolde.“ /---/

Kaur Kokk lühifilmist: oma „asi“ tuleb „ära ajada“ väga lühikese ajaga, 23.01.2014, http: //kultuur.err.ee/v/peauudis/c0d84d0a-ba27-465a-8114-f5416ee897cd (2.10.2014).

Filmist kriitiku pilguga

Tiit Tuumalu: „Nagu välk selgest taevast tuli uudis, et see on valitud Clermont-Ferrandi, ühe nimekama lühifilmide festivali võistlusprogrammi – 25 eesti filmi seast.

Klassikaline situatsioon: üksindus ja kontrastiks sellele jõuluaeg. Olga valvab suurlinna paneelmajade vahel autoparklat, mis on mattumas lume alla. Üha sagedamini tuleb välgutada labidat, kuigi see tundub sisyphosliku ülesandena. Pooleldi dokumentaalses stiilis üles võetud lugu, mille kujundeid ei ole siiski suudetud päris suureks ja lõikavaks mängida. Sellisteks, et kõle tuul ei uluks mitte ainult minu kõrvus, vaid ka hinges. Võinuks ehk kasutada rohkem üldplaane? Panustada veel enam dokumentaalsuse illusioonile, loobuda koguni kõrvaltegelasest?

Nii et arenguruumi on veel kõvasti. Peamine aga – siin on olemas saladus! Miski, mis omandab tähenduse alles vaataja peas.“

Tuumalu, T. (2014). Tunnen kaasa ja soovin õnne [lühifilmide kassetist "Mitte keegi peale sinu"]. Postimees: AK, 25. jaan, lk 10.

Peeter Sauter: "Kaur Koka kirjutatud ja lavastatud „Olga“. Suurepärane lühifilm. Loo võib ära rääkida paari lausega, samas ei loeks need paar lauset midagi. Hea film ongi see, mille koha pealt tunned, et seda ei ole mõtet ümber jutustada, seda peab vaatama. /---/ Hea režissöör ei seleta sulle, mida ta mõtleb, pigem vihjab, peidab, varjab, aga viib asja nii kaugele, et lõpuks ei pea sa vastu ja tahad asja sisu ise valjusti välja öelda. Väga hea dialoog. Jällegi ei illustreerita lugu, antakse vaid ehedaid repliike, pisiepisoode, aga inimeste lood on taga, need kerivad aegamisi lahti.

Ja veel üks hea filmi tunnus on, et kõik mängivad ühtviisi loomulikult ja hästi. Ilmselt on platsil tekkinud hea atmosfäär. Sama räägitakse ka teatris ja spordis, et kui kõik klapib, siis on nii korraga kõigil. Olgu, „Olgas“ on ainult kaks keskset rolli, aga need toidavad teineteist. (Jällegi nagu teatris räägitakse, et kui hästi on, siis sa ammutad partnerilt oma mängutõde, toetud talle, mõlemad sütitavad teineteist). Filmis on pihuga väga lihtsalt edasi antud briljantseid detaile."

Sauter, P. (2014). Kinokoolis neljad-viied [noorte filmilavastajate lühifilmide kassetist "Mitte keegi peale sinu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 104-113.

Lühifilmide kassett "Mitte keegi peale sinu"

«Mitte keegi peale sinu» on noorte filmilavastajate kassett, millelt leiab järgmised filmid:

«Distants»
Stsenaristid Janno Jürgens ja Anti Naulainen. Režissöör Janno Jürgens
Alasti Kino 2012

«Ivanipäev»
Stsenarist-režissöör Ivan Pavljutškov
Allfilm 2014

«Mai»
Stsenarist-režissöör Maria Reinup
22 Film, Allfilm ja BFM 2013

«Olga»
Stsenarist-režissöör Kaur Kokk
Nafta Films ja Alasti Kino 2013

«Tupsu»
Stsenarist ja režissöör Triin Ruumet
Huntmees Film 2013

«Kaastunde­avaldus»
Stsenaristid Martin Palm ja Margus Paju. Režissöör Margus Paju
Nafta Films 2013

Kassetist kriitiku pilguga

Kristiina Davidjants: „Viletsusel on venelase nägu – umbes nii võiks tõdeda pärast lühifilmide kasseti „Mitte keegi peale sinu” äravaatamist. Eks see paratamatult nõnda läheb, et kui koondada ühte kohta kokku mitu erilaadset lugu, kipuvad need ikkagi kokkuvõttes moodustama mingi kriitilise massi, mille pealt on omakorda üldistused kerged tulema. Sel nädalal esilinastunud lühifilmide kogumik koosneb kuuest filmist. See on üsnagi soliidne hulk ja kui mingi teema seejuures prevaleerima hakkab, siis võib arvata, et mingit laadi ühiskondlik alateadvus siin sõna võtmas on.“

Loe lähemalt:
Žiguli pagassis otse jaanipäevale - Sirp
Davidjants, K. (2014). Žiguli pagassis otse jaanipäevale. Sirp, 24. jaan, lk 11.

Tiina Lokk: „Väärikas uue põlvkonna sisenemine kodumaisesse filmitööstusesse mitte ainult režissööride, vaid ka operaatorite, monteerijate, helirežissööride, produtsentide ja kunstnike tasandil. Tõeline põlvkonna debüüt, mida iseloomustab professionaalsus ja sotsiaalne närv.“

Indrek Kasela: „Kõik filmid on tehniliselt nii head, et ei usukski, et on veel tudengite tehtud. BFM üllatab! Samas, kui tudengifilmid need enam ongi!
«Olga». Korralik stsenaarium ja teostus. 5.
«Kaastundeavaldus». Stiilne, väga hea kaameratöö, hea twist. 5.
«Distants». Locarno festivalile haltuuraga ei saa. Väga kõva tulemus. Visuaalselt kõige tugevam. 5+
«Tupsu». Kõige lubavama algusega. Mehed dressides on nagu Eesti «marukoerad». Nii hea algus tahaks tugevamat finaali. Stiilipuhas ja autentne, ainult et toruteipi sel ajal niimoodi laipade peale ei raisatud. 4.
«Mai». Kõik okei, tehniliselt tipp-topp, kaadrid on väljapeetud. Dramaturgia vajaks kõpitsemist. Valikust kõige tudenglikum. Muidu 4, aga kassetis jääb nõrgemaks. 3.
«Ivanipäev». Väga hea teema, suurepärane stsenaarium, südamlik, aga lõpptulemus jääb natuke kunstlikuks. 4.
Kassett tervikuna – 5! Kui ei usu, minge ise kinno vaatama.“ 
 

Roman Baskin: „Olen üsna nõutu. Neid on nimetatud iseseisvateks professionaalseteks filmideks. Minu arust peaks neid esitlema koolitöödena. Mujal see nii on, miks mitte meie koolis?
Üldnimetajaks võiks olla noorte paranoia, nii kahetsusväärselt kui see ka ei kõla. Siin on kaks võimalust: kas noortel ongi nii haige maailmavaade või on neisse süstitud teadmist, et kunst vajabki väärastunud maailmatunnetust. Sel juhul peaksid õppejõud, aga miks mitte ka lapsevanemad ja isegi poliitikud sagedamini peeglisse vaatama, ja mitte ainult enese­imetluse eesmärgil. Siit ka üks retooriline küsimus: kas tõesti pole koolis räägitud, et filmil on rütm!? Kõik venivad nagu härja ila.
Kuigi domineerib paljutähenduslikkus nagu koolitööde puhul ikka, ei küüni inimesekäsitluseni paraku ükski. Ühesõnaga, üldmulje on: haige värk!
Eraldi võttes on parim pildikeel «Kaastundeavalduses» ja mingitki loojutustamise alget võib täheldada «Ivanipäevas».
Hinne 2
Eksperdid hindavad: lühifilmide kassett "Mitte keegi peale sinu" (2014). [Tiina Lokk, Indrek Kasela, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu]. Postimees: AK, 25. jaan, lk 10.