Filmi valmimisest
Eesti Päevaleht, 30.08.2013: Kaspar Jancise ja Riho Undi tulevane nukufilm „Morten lollide laeval” omandab tasapisi selgemat kuju. Filmi käsikirja valmimistähtaeg on täna [30.08.2013 - toim], äsja saabus Jancis reisilt Kanadast, kus ta stsenarist Mike Horelickiga loo nüansse lihvis. „Tegime seal nädal aega ajurünnakut,” selgitas Jancis. „Reedeks peaks valmis saama viimane versioon, millest mina veel omakorda üle käin ja teen esialgse piltstsenaariumi. Järgmisel aastal hakkab ülejäänud töö pihta.”
Kinodesse peaks täispikk, 80 minuti pikkune nukufilm jõudma 2015. aastal.
Sama peategelase ja sarnase sisuga on Jancis varem teinud kaks teost. 2010. aastal ilmus raamat „Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas”. 2011. aastal tegi VAT-teater lavastuse „Morten lollide laeval”, kus autor osales ka kunstniku ja heliloojana. „Raamatu või teatritükiga võrreldes on lugu ikka paljuski väga erinev,” tõdes Jancis. „Põhikonflikt on küll sama: poiss satub sõitma omaenda mängulaevale koos kurjade putukatega, kes meenutavad talle tema elus tegutsevaid täiskasvanuid. Aga see, kuidas sündmused filmis täpsemalt hargnevad, on hoopis erinev. Lähtusime ikka filmi vahenditest, et tegevust oleks põnevam jälgida.”
Kogu perele mõeldud seikluslik nukufilm valmib Eesti, Iirimaa ja Kanada koostöös. Stuudiovõtted toimuvad Iirimaal ja Eestis, järeltöötlus ning inglise ja prantsuse keelde dubleerimine Kanadas. „Praegu käivad produtsendid eri turgudel ja kokkusaamistel, et leida koostööpartnereid,” selgitas Jancis. „Täispikka animafilmi oleks tänapäeval väga keeruline ilma koostööpartneriteta rahastada.”
Esimene täispikk film
Jancis on seni teinud ainult lühikesi joonisfilme, aga töö spetsiifika ei ole tema sõnul seni olnud kuigivõrd erinev. „Ettevalmistus ja järeltöötlus on väga sarnased,” ütles ta. „Et minu eelmised filmid ei ole baseerunud niivõrd graafikal, kuivõrd ikkagi dramaturgial, siis selle koha pealt väga olulisi erinevusi ei ole. Ettevalmistamine hõlmab endas filmi mustandi tegemist koos esialgsete häälte ja taustadega, mis käib üsna samamoodi nagu joonisfilmis.”
Kui esialgne mustand (erialakeeles „animaatik”) on valmis saanud, võiks tema sõnul selle põhjal sama hästi ka joonisfilmi teha. Nukufilmi tegemise spetsiifika lahkneb joonisfilmist siis, kui hakatakse üles võtma tegevust ennast. „Nukufilmis on ajastus natuke aeglasem ja sa arvestad ruumiga rohkem,” kommenteeris Jancis. „Aga asja alus on ikkagi dramaturgia ja stsenaarium, seal olulist vahet ei ole.”
Ta lisas, et filmi tegemine on talle väga huvitav ülesanne. „Ma ei ole kunagi teinud täispikka filmi, dialoogiga filmi ega lastefilmi, nii et see on uus ja huvitav seiklus,” kinnitas Jancis.
Kressa, K. (2013). Jancise "Morten lollide laeval" jõuab paari aasta pärast kinno. Eesti Päevaleht, 30. aug, lk 12.
Postimees, 18.03.2014: Eesti Filmi Instituut näitas eelmisel nädalal rohelist tuld pikale 3D-nukufilmile "Morten lollide laeval", eraldades selle esimese etapi tootmistoetuseks 169 383 eurot. Kokku kavatsetakse seda kolme aasta jooksul rahastada 800 000 euroga.
Meie mõistes pretsedenditult suure eelarvega – 5,7 miljonit eurot – linateose kaastootjad Iirimaa ja Kanada peaksid rahakotirauad avama lähiajal. Nende osakaaluks on arvestatud 66% eelarvest ehk 3,8 miljonit eurot.
"Väga hea lugu, Kaspari karismaatilisus ja Nukufilmi maine maailmas," põhjendas Nukufilmi stuudio juht Andrus Raudsalu kaastootjate entusiasmi.
Tema sõnul nähakse «Mortenil lollide laeval» perspektiivi ka rahvusvahelises kinolevis – just selle arvestusega võetakse see üles prilli- ehk 3D-versioonis. Samuti tuleb Kaspar Jancise ja Riho Undi käe all valmiv film paralleelselt välja eesti, prantsuse, inglise ja iiri keeles.
Nukkudest tegelasi on filmis 72, praegu valmistatakse nende mudeleid ja töötatakse dekoratsioonide makettide kallal. Võtted lähevad lahti sügisel, kestes järjepanu kaheksa kuud korraga nii Eestis kui Iiri stuudios Telegael. Linateos ise, mille pikkuseks on ligemale poolteist tundi, peaks ekraanidele jõudma 2016. aasta alguses.
Filmiinstituudi peaprodutsendi Piret Tibbo-Hudginsi sõnul võiks see olla lähiaastate oodatuim koguperefilm. "Ühelt poolt seikluslik ja lõbus, kuid samas pingestatud ja põnev jutustamislaad ning teiselt poolt loo allegooriline olemus peaksid selle põnevaks tegema nii kooliealistele lastele kui ka nende vanematele," ütles ta.
Filmi aluseks on Kaspar Jancise populaarne lasteraamat «"eiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laeval", mis ilmus 2010. aastal. See on lugu 7-aastasest Mortenist, kes satub võlurist putuka abiga omaenda mängulaevale ja seisab seal silmitsi mitmesuguste ohtudega.
Lollide laev heiskab purjed (2014). Postimees, 18. märts, lk 14.
Postimees, 6.06.18: „Nukufilmis on maailmatasemel tegijad,“ teatas Jancis. „Kui filmisime Iirimaal „Morteni“ fantaasiaosa, siis läksid sinna ka meie peanimaator Märt Kivi, operaator Ragnar Neljandi ja rida nukutegijaid. Iirimaal nukufilmi kultuur puudub ning animaatorid tulid kõik Inglismaalt. Neil olid kogemused Wes Andersoni ja Tim Burtoni filmidest – maailma tipptegijad – aga meie mehed olid neist vaata et paremad.“
„Maailmas on kolm stuudiot, mida võib tootmise kvaliteedilt lugeda nn high end klassi: need on Laika Entertainment, Aardman Animations ja Nukufilm. Suhtleme nii Aardmani kui Laikaga, sest mõnes mõttes oleme konkurendid ja samas head sõbrad. Me kõik tegeleme ehtsa nukufilmiga.“
„Meie animatsiooni tase on praegu selline, et suurem osa vaatajatest ei pruugigi aru saada, et tegemist on nukufilmiga. Inimesed on harjunud nägema 1980ndate jõnkslikke nukufilme,“ rääkis Jancis. „Võtsime „Mortenit“ tehes kasutusele täiesti uute nukkude liikumise tehnoloogia ja hakkasime esimest korda armatuurnukkide puhul silikooni kasutama ja tegime mitmeid teisi tehnoloogilisi uuendusi. Kui sa ei ole erialaspetsialist, siis ei pruugi sa aru saada, kuidas see film tegelikutl tehtud on.“
Jancis rääkis, et näiteks Riho Undi eelmise filmi „Isand“ (2015) kohta arvasid paljud inimesed, et see ongi 3D animatsioon, mitte füüsiliste nukkudega film. Tegelikult võeti see spetsiaalselt üles 12 kaadrit sekundis, et film näeks nukufilmilikum välja. Ka „Mortenit“ tehti veidi katkendlikua liikumisega, kui stuudio oleks tehniliselt võimeline, et säiliks käsitöö võlu. „Muidugi oleks me võimelised tegema sama sujuvat liikumist kui teeb näiteks Laika Entertainment stuudio. Laika puhul tekibki küsimus, miks nad oma filme juba 3D animatsioonis ei tee,“ arutas režissöör.
„Tavaline publik ei hakka üldse küsima, mis tehnoloogias see film on tehtud, nende jaoks on see lihtsalt üks tore seiklus. Nukuanimatsiooni, eriti täispika filmi puhul on kõige tähtsam eesmärk see, et me peaksime ära unustama, et see karakter on nukk. Meie ülesanne on ta niimoodi elustada, et vaataja hakkab teda jälgima kui elusat olendit. Seda ju animeerimine seda tähendabki: elustamine.“
Artikli täistekst:
Eesti kalleim film valmis kolmel mandril - Kultuur
Alla, H. (2018). Eesti kalleim film valmis kolmel mandril [filmi "Morten lollide laeval" saamisloost]. Postimees, 6. juuni, lk 18-19.
Vt ka: https://ekspress.delfi.ee/areen/kaspar-jancise-umbermaailmareis-kapten-morteni-laeval?id=85568083
Jõgeda, T., Jancis, K. (2019). Kaspar Jancise ümbermaailmareis kapten Morteni laeval. Eesti Ekspress: Areen, 13. märts, lk 48-50.
Arvamusi filmist
Ra Ragnar Novod: "Selles on stseene kannibalismist, laste väärkohtlemisest, piinamisest, viidatakse Eesti okupeerimisele, meelde jäävad veel paljud teised võikad kujundid. Laste jaoks on see aga lõbus, fantaasiaküllane, hoogne ja eelkõige meeldejääv seiklus.
Režissöörid Kaspar Jancis, Riho Unt ja Henry Nicholson on ühe poisi elust rääkivale loole lähenenud nii nagu Henry Selick ja Laika animatsioonistuudio tegid seda 2009. aasta filmis „Coraline” (põhines 2002. aasta Neil Gaimani novellil) ja näiteks Hiromasa Yonebayashi ja stuudio Ghibli 2010. aasta animatsioonis „Arriety”, mis omakorda põhines väikestest inimestest rääkival klassikalisel fantaasiaromaanil „The Borrowers” (1952). „Kapten Morten lollide laeval” põhineb samuti kirjandusteosel, aga seekord režissöör Jancise enda kirjutatud jutustusel „Seiklus Salamandril”.
Nagu loetletud filmides, satub ka siin noor peategelane võõrasse keskkonda täis imetabaseid tegelasi ja suuri seiklusi, mille puhul on tegemist ilmselge allegooriaga probleemidest peategelase enda elus, mida ta fantaasiamaailmas läbi elama ja lahendama asub.
Kui „Arriety” oli väga armas ja ilus, siis „Coraline” oli Neil Gaimani töödele omaselt sünge ja isegi hirmutav. See polnud päris lastefilm. „Kapten Morten” liigub aga täpselt selle piiri peal, kus ühelt poolt on tegu korraliku lastefilmiga, aga teiselt poolt vaatavad siin vastu teemad ja neid käsitlevad stseenid, mida täiskasvanud peaksid lausa häirivaks. See on ühtlasi linaloo kõige tugevam osa. Ka animatsioon on imeline, aga see pole üllatav, sest Eesti animatsioon on alati olnud pigem omapärane, selle asemel et liikuda maailma animatsiooni trendide laineharjal. Filmi jaoks loodud maailm, keskkonnad ja tegelased näevad omas mahlas võrratud välja. Kui kohati puine eestikeelne dublaaž kõrvale jätta, siis on see kõik suurepärase tervikuna realiseeritud." /---/
Loe edasi:
https://epl.delfi.ee/news/kultuur/oudusanimafilm-suurtele-ja-vaikestele?id=85661277
Novod, R. R. (2019). Õudusanimafilm suurtele ja väikestele. Eesti Päevaleht, 22. märts, lk 22.
Mari Laaniste: "Kuigi lastefilmi puhul väärtustatakse tüüpiliselt sündmusi, sündmusi ja veel kord sündmusi, peituvad „Morteni“ parimad jooned pisut keerulisematel tasanditel. Näiteks see, kui hästi on välja mängitud karakterite kiht-kihilt toimuv avanemine; loo vältel jõuab enamiku osas nii pettuda kui ka leebuda. Erand on n-ö jokkerina ilmuv episoodiline tegelane, kaootiliselt sekeldav rändmustkunstnik (?) Cucaracha, kes on põhimõtteliselt vaid võtmeks dimensioonivahelisele üleminekule, ükskõik, kas tõlgendada seda rännakut hallutsinatsiooni või võlukunsti tulemusena. Kui miski filmi juures pisut kahetsust tekitas, siis oli see just mälestus, et stsenaariumi lugedes jäi peategelase seiklusest paralleelruumis psühhedeelsem mulje: ohte tulvil meri ei seostunud vist nii otseselt üleujutatud kohvikuga, kui paistab valminud filmi pildist, s.t kirjeldus oli tinglikum ja selgemini tõlgendatav allegoorilise unenäo või hallutsinatsioonina. Too tõlgendusvõimalus jääb filmis küll samuti avatuks, ent eelteismelisele sihtpublikule mõeldes on tehtud vististi mõistlik otsus tuua mängu konkreetne võlukunstiseadeldis." /---/
Arvustuse täistekst:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kurbmang-rannakulas/
Laaniste, M. (2019). Kurbmäng rannakülas. Sirp, 5. apr, lk 30-31, ill.
