Avaleht » Filmiliigid

Allveelennud (2012)

Kümme rändu ajas, unes, õhus ja vees

Mängufilmid | Eepiline/ajalooline film Kestus: 51:37

Sisukokkuvõte

Kümnest filminovellist koosnev tervik sündmustest Eesti õhu- ja meresõidu ajaloos aastatel 1820 kuni 1938.

1820. Krahv Peter von Manteuffel kirjutab kirja Õpetatud Seltsile Tartus, kus hoolikalt selgitab ning joonistega näitab, missuguste lennuaparaatidega inimene saaks õhku tõusta ning mis kasu selline lendamine tooks. Sulgedest kontrueeritud tiibade abil tahab krahv ise Kose kiriku torni paigutatud hoolaualt õhku tõusmist proovida. Joonistel sujub lendamine veenvalt ja ladusalt, kuid tõeliseks õhuruumi vallutuseks pole aeg veel küps. 1882. Hiiumaal elav Mihkel Jaago on endale Miitavi turult ostnud tuukriülikonna ning selle abil Näkimadalate juures põhjaläinud laevadelt hulga varandust merest välja toonud. Mihkel jutustab õhtuti oma veealustest retkedest tütrepoegadele, kes põnevusega kuulavad vanaisa pajatusi veemaailmast, selle koledatest elukatest, uppunud vanadest laevadest ja merepõhjas lebavatest varandustest. Mihkli unistuseks on selline allveelaev, millega oleks mugav varandusi jahtida ning mis suudaks ka automobiili merepõhjast päevavalgele tõsta. 1911. Suure sõja eelõhtul kavandab Vene tsaaririik koostöös prantslastega ehitada Revalisse allveelaevade tehase. Kuna teiste riikide eriteenistused tehaseehitust takistavad, käivitub operatsioon "Nautilus" ning pärast mõningat ebaõnnestumist  lastakse käiku ka salarelv – kohale saabuvad eriagendid Zuzu ja Lulu! Kuid mitte miski pole päriselt nii, nagu esmalt paistab. 1917. 4. oktoobri öösel saabub Viljandi (Fellin) kohale saksa tsepeliin eesmärgiga teha kahjutuks moonaladu ning hävitada järves peituvad maskeeritud allveelaevad. Kohalikud elanikud kirjeldavad õhulaeva saabumist ning ootamatult alanud pommitamist õige värvikalt. Viimaks haarab nii mõnigi mees vihaga jahipüssi ning paugutab järelejätmatult lendava hiiglase suunas. 31 heidetud pommi on teinud aga oma töö.

1916 - 1922. Riigivõimud vahelduvad Eestis kiiresti. Omaaegsete päevalehtede artiklid annavad teada uuest võimust ja sellest, kuidas edeneb Balti mere laevavägede vesiaeroplaanide lennubaasi ehitus. Teade ka lennukist, mis laste rõõmuks taevas tiirutas. 1920. Noblessneri laevatehases roostetavad ilmasõjast saati kaks ilusat allveelaeva keret, mida saaks mereväekapten Johannes Ermi meelest arukalt kasutada. Nii kirjutab ta hingestatud kirju kõiksugu ametiasutustesse, pakkudes teineteise järel välja häid plaane, mida keredega pihta hakata. 1931/1989. Eesti esimene naislendur Elvy Kalep on oma pika ja teguderohke elu juhtumised üles tähendanud päevikusse, mida ta vanana kaugel Ameerikamaal sirvib. Elustub 1931. aasta, mil ta äsja lenduri diplomi saanuna saabub isikliku Mercedes-Klemmi lennukiga Eestisse. Lumivalges piloodikostüümis šarmantne brünett kaunitar ristitakse "Huulepulgaga naislenduriks”. Tagasiteel Berliini poole maandab ta õhulaeva Võhma-kandi taluniku heinamaal. Võhmalased on vaimustuses ja kingivad Elvyle parima, mis neil on anda – suure seasingikoodi! Oma lennukile maalib Elvy rõõmsad tegelased: Õhubeebid Speedy ja Happy-Wingsi, kellest saavad hiljem lasteraamatu kangelased.

1937. Käib ülemaaline vanametalli-korjamise aktsioon, et Eestile päris omad allveelaevad soetada. Korjanduspunktidesse Tallinnas ja Narvas tuuakse kõikmõeldavat kraami: tsaariaegseid kopikaid, vikateid, plekist kopsikuid, raudteeliipreid, vihmaveetorusid ja kärude kaupa traati, Kaarli kogudus veeretab kohale koguni vana kirikukella. Admiral Pitka võtab kesklaoplatsil kogutut vastu, president Päts autasustab hiljem kogujaid. On varane kevad, õhus sulalume lõhn ja ootusärevus. 1936. 7. juulil 1936 lastakse Inglismaal firma Vickers & Armstrongs  laevadokis vette Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit. Esimesena asub koduteele Kalev. Laevakokk Aleksi Ivalo Kalevi kambüüsist saadab ametivennale Lembitul piduliku kojusõidu söögisedeli õpetuse, et mida ohvitseridele pakkuda, kust vajalik hankida ning mida kõrvale juua. Enne kojujõudmist tehakse vahepeatus Vilsandil, kus kõigi imestuseks saab maitsta midagi imelist. 1938. Kui valgus süttib, tiksub kõik täpselt ja kindlalt nagu moodne Singeri masin. Lahtipakitud kohvrites läigivad vasksed köögiriistad, haamrid ja harjakesed. Need mehed ei eksi. Kultuurfilmi stuudios helindatakse filmi lahingõppustest allveelaeval.

 


Märksõnad: ajalooline käsitlus | dirižaabel | ettepanek | jutustamine | kirja kirjutamine | laeva ristimine | laeva vettelaskmine | laevade vettelaskmise tseremoonia | laevakokk | laevandus | laua katmine | lendur | lennundus | linna pommitamine | linnakodanikud | luure | luureagendid | luuretegevus | meenutused | meremehed | mõisnik | naislendur | pidulik vastuvõtt | pommiplahvatused | päevikupidamine | riigivõimu vahetus | salajane operatsioon  | salateenistus  | tehase rajamine | tehnikasaavutused | toidu valmistamine | tsaariaeg | vaenlase kahjutuks tegemine | vanadekodu | vanaraua kogumine | varanduse jahtimine | õhtujutu rääkimine | õhurünnak | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm