Parem homne (2013)

Film räägib loo eestlastest, kes on läinud parema tuleviku nimel Soome tööle.

Lugu algab pimeduse ja sombuse linnavaatega rongijaama ning raudteeviadukti kohal, seejärel näidatakse hämarat maja, inimeste vaikset askeldamist, auto käivitamist, aimub, et tegu on varahommikuse tööleminemisega. Helsingi lähedal asuvas majas, kust aastate jooksul on läbi käinud sada eestlast, algab tööpäev. Soomlasest vahendaja, kelle majas töösipelgad elavad, on empaatiline keskealine mees. Mehe kohta antakse taustaks teada, et ta on ka ise võõrtöölisena Rootsis elanud, abiellunud eestlannaga, jäänud leseks ja kasvatab last. Tegu ei ole mingi kapitalistist puugiga, vaid tavalise mõistliku inimesega. Sümpaatne majaperemees Tomi kutsub loiult vedu võtvaid eestlasi Helsingis peetavale mardilaadale. Tööliste ainus huvi on aga rohkem raha teenida ja siis oma päriskoju minna. Filmis näidatakse nooremate meeste kõrval ka üht juba vanemat paari, meest ja naist, kes jäävad lastelastest rääkides väga mõtlikuks ja nukraks. Lähedaste inimeste nimel on ohvriks toodud rõõm, mida annab laste kasvamisest osasaamine. Pered lagunevad, lapsed kodus nutavad, õnnelik ei ole mitte keegi.

Märksõnad: ajutine kodu | elu välismaal | immigrant | koduigatsus | kodutunne | kultuurierinevused | köök | metsatee | peremees | raudtee | raudteejaama perroon | rongijaam | sotsiaalteemad  | tööandja ja töövõtja suhted  | töötamine välismaal | öine autosõit | Vaata kõiki »