Raudteemaja nr.3 (2013)

Portreelugu 55-aastasest mehest, kes hoolimata oma raudteelase ametist, mis kulgenud põlvest põlve ja isalt pojale, täna luuleradadel uitab.

55-aastane Ivo töötab raudteel ohutusinspektorina, kasvatab abituriendist tütart ja elab tagasihoidlikus majakeses, mil nimeks number kolm. Samas majas on elanud tema raudteelasest isa, ema, vend Ülo ja õnnetult hukkunud õde Maie. Ivo räägib oma elust, vanematest, suhetest isa, ema ja eelkõige õega, kes lõpetas oma elu õnnetult rongi all. Koos vend Üloga lehitsetakse vanu fotoalbumeid ja meenutatakse lapsepõlve. Ivo igapäevaellu kuuluvad vedurid ja vagunid, relsside kolin, raudteesemaforide tuled, lõputud rööpmepaarid ning majakesest möödasõitvad rongid.  Oma sisimas on aga Ivo romantilise meelega mees, kes armastab kirjutada luuletusi. 

Märksõnad: alasti mees | alasti ujumine | isa ja tütre suhted | kelgutamine | kodu | laulmine | luuletuse lugemine | meenutamine | meri | mälestused | nutmine | ohutusinspektor | performance-kunst | puude lõhkumine | raudtee | raudteedepoo | raudteejaamad | raudteelase pere | rongi saabumine jaama | rongisõit | suvi | söömine | sünnipäev | talv | töölised | tööstusmiljöö | vendade suhted | venelased Eesti Vabariigis | vennad | vestlemine | viinajoomine | Vaata kõiki »