Folk juu! (2012)

Filmist kriitiku pilguga

Kristiina Davidjants: „Režissöör Keili „Folk juu!” peategelaseks on Viljandi folkmuusika festival, kuigi vormiliselt räägib see justkui päris mitmest eripalgelisest tegelasest: on üks muusikaarmastajast tüdruk, üks pime poiss, üks väliseesti poiss ja üks Jaak Johanson. Igaühel neist on oma tõuge folgil osalemiseks ning kõik nad tahavad olla osalised milleski suuremas. Peategelased on meeldivad, suvi kutsuv ning operaatoritöö terane. Sümpaatne film, kuigi süvitsiminekut on vist veidi nappinud.“
Davidjants, K. (2013). Mitmekümneaastased Viljandi folk ja koolikabaree [dokumentaalfilmidest „Folk juu!“ ja „Kabaree“]. Sirp, 24. mai, lk 23.

Tarmo Teder: „Andres Keili filmis materjali ja selle intensiivsust jätkub. Objekt on pealkirjas defineeritud kui „Folk juu!“ ja seda protsessi, suurt sündmust, on serveeritud saja nurga alt. Katse avada selle suure nähtuse olemust jääb aga pooleldi peidetuks, väited ja vaated mõõdukalt aplombituks. Vahest ei tahetagi otse sigade ette pärleid (mille ehtsuses polda sada protsenti kindlad) kallata ning vaatajale jäetakse voli ise edasi mõelda, järeldada ja tõlgendada. Omajagu killunev film on heas mõttes kratsiv, katkeline siit ja sealt ning režii on ohtrale pildilisele materjalile montaažis alla jäänud, mistõttu sõnum kui säsi jääb poole vungiga. Võib-olla see peabki nii olema? Siiski soovitan režissöör Keilil tõsiselt kaaluda, et teha mõned järelvõtted, olemasolev film ümber monteerida ja välja tulla ka selge pildilisideoloogilise dokumentaaltraktaadiga. „Viljandi folk“ on selle tarvis meile piisavalt tähtis rahvuslik nähtus.“
Teder, T. (2013). Koolikabaree, pärimusmuusika, paguluspelgus, rahvaloendus [Eesti lood 2012, II: „Kabaree“, „Folk juu!“, „Seto saadik“, „Vigala vürts“, „Elu libedal jääl“, „Üleloetud inimesed“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 110-121.

Viljandi folgist lähemalt:
Viljandi pärimusmuusika festival - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia