Villa Antropoff (2012)

Kaspar Jancis nägi seda kümme aastat tagasi unes

Postimehe žürii hindas "Villa Antropoffi" hooaja parimaks eesti filmiks.
Katkeid sel puhul tehtud intervjuust Kaspar Jancis'iga:

Ja mis see sisetunne «Villa Antropoffi» kohta ütleb? 
Tahtsime ju teha pisut teistsugust filmi kui varemalt, sotsiaalpoliitilise alatooniga, kuigi minu meelest on seal ka üks üldisem filosoofiline küsimus sees.

Nimelt?
Et ühtedel siin ilmas ei ole midagi peale iseenda, teistel on jälle kõik peale iseenda.

/---/

Võta või jäta, aga «Lisa Limone ja Maroc Orange» – ka animafilm ja meie esikolmikus – räägib samast asjast mis teie film. Kokkusattumus?
Puhas juhus, jah, nagu kogu see edetabel. Ma nägin seda filmi juba kümme aastat tagasi unes. Riho Unt näitas seda mulle, tal oli roosa kleit seljas ja ta ütles, et vaata, sealt telekast tuleb üks väga hea film. Huvitav, et just Rihoga koos hakkame nüüd tegema ka «Mortenit lollide laeval».

Ikkagi on huvitav, et kaks meest Euroopa nurga tagant, kus immigrantide teema pole veel teravaks läinudki, mõtlevad ühel ja samal ajal ühest ja samast globaalsest probleemist.
No eks me ole ju kõik endised Nõukogude Liidu kodanikud. Ka meie üritasime sinna teisele kaldale pääseda. Kui aus olla, üritame ju siiani.

Kuidas see mujal on vastu võetud?
Hästi, iseäranis Lõuna-Euroopas. Ma kuulsin, et Canal+ ja Arte (tuntud Prantsuse telekanalid – TT) olla selle näitamise pärast koguni kaklema läinud, võitis Canal+. Noh, nüüd läks enesekiituseks. Aga ühelegi Ameerika festivalile pole seda jälle valitud, ilmselt seksistlikkuse ja rassistlikkuse pärast. Kuigi tegelikult on see just antiseksistlik ja -rassistlik.

Üks kivi teie kapsaaeda ka – Eestis on see siiani laiemalt näitamata. Miks ei võiks seda kinos näiteks pikkade filmide ette ringvaateks panna?
Muidugi võiks. Olen kahe käega selle poolt.

Tuumalu, T. (2013). Kaspar Jancis nägi seda kümme aastat tagasi unes. Postimees: AK, 22. juuni, lk 14.