Kire lained (1930)

Esimene rahvusvahelises koostöös valminud täispikk mängufilm

1930. aastal valminud Saksa-Eesti ühisfilmis “Kire lained” (A/S Urania ja Wladimir Gaidarow G.m.b.H; rež. V. Gaidarov) astusid üles eelkõige saksa näitlejad. Seda enam meeldis kriitikutele Hugo Lauri näitlejatöö. Tema roll ei olnud küll suur, kuid Postimehes märgitakse, et “ka lühikestel silmapilkel Laur oskab köita tähelepanu”. Samuti mängisid filmis Ants Eskola-Epner, Ita Rina ja Vladimir Gaidarov, piiritusevedajate kuninga osas Fritz Greyner, naiskangelase isa rollis esines itaallane Raymondo van Riel. Piiritusevedajate elu kajastavas filmis lõi kaasa ka Eesti piirivalve. Maarjamäe lossi pargis asunud aiamajakese ees filmitud suudlusstseene kavatseti kasutada hiljem reklaamina. Enamik tegevust filmiti Loksal, ateljeevõtted tehti aga Berliinis.
Mang, M. (2009). Esimesed eesti kaadrid 1896–1939. KesKus, nr 6.

Filmi lavastajaks oli Moskva Kunstiteatri endine näitleja Vladimir Gaidarov, kes oli 1920. aastal Saksamaale elama asunud ning oli mänginud paljudes Saksa filmides salongikangelase rollides. Gaidarov on ka filmi „Kire lained” meespeaosa täitja. Naispeaosaliseks on Saksa teisejärguline filmitäht Ita Rina. /---/ Film on mustvalge, vahekirjadega ja originaalis tumm."
KÄFF keskendub rannarahva tegemistele - salapiiritus ja armusuhted, http://www.virufolk.ee/node/1691 (14.07.2011).

„Tulivesi” pole ainus Eesti film salapiirituse Soome smugeldamise teemal. Konterbandivedajate ohtlik, kuid hästi tasustatud elu paelus juba reaalajas Saksamaa kineastide tähelepanu. 1930 valmis „Kire lained”. Eestlased, välja arvatud Hugo Laur piiritusepaadi kaptenina, mängisid episoodilisi osi. Saksa-Eesti koostööfilmiks võimaldab seda tituleerida kohalike statistide (rannarahvas, piirivalvurid jt) kaasamine ning võttepaigad Loksa lähedal, Hara saarel ja aurikul Anette Tallinna lahel. Esimeste armastajate paaris näeme Jugoslaavia päritolu Ita Rinat ja venelast Vladimir Gaidarovit. Rina mängitud Betty on „Tulivee” naistegelastega võrreldes tõeline moodne bravuuritar, kes veab oma võlgades vaevleva isa päästmiseks ise aktiivselt piiritust, ehkki teab, et ilus see ei ole.

Saksamaal jõudis film kinodesse heliga, Eestis tummalt. Kriitika oli isegi siinmail jahe. Rasmus Kangro-Pool (Päevaleht 12.10.1930): „... võime rahulikult märkida, et ta on üsna harilik keskmine film, mida võib vaadata ja rahuliku südamega koju tulla.”
Märka, V. (2012). Eesti töö ja Soome raha, kes neid suudaks lahuta. Üks sorts tulivett sai jälle filmiks. Eesti Päevaleht, 31. aug.

Toonane ajakirjandus filmivõtetest ja esilinastusest

"Reede hommikul kell 9 jõudsid aurik "Ariadnel" Tallinna "Gaidarow-Filmi" näitlejad: Wladimir Gaidarow, Ita Rina, Gaidarowi abikaas Gsowskaja, Greiner, Riel ja kaameramees Lemke. Sadamasse oli kogunenud suur rahvahulk vaatama filminäitlejaid."
Filmitähed saabusid (1930). Rahvaleht, 28. juuni, lk 3.

"Varahommik. Tallinna ja Pirita teel "Marienburgi" lossi õues keeb elu. Filmiinimesed saabuvad autodel. Mitmesugust kraami, aparaate kantakse lossi õuele, kuhu juba toolid, lauad, lilled ja muu mööbel üles seatud. /---/ Ülesvõtteaparaat suriseb vahetpidamata nagu kuulipilduja kõige kibedamal lahingusilmapilgul.

Õnnelik stseen, mis kahekordse väntamise tagajärjel õnnestub, juhtub sagedasti, et alles 5-6 väntamine rahuldab režissööri. Säärases korduvas töös ja tempos kestab filmimine kuni mõne saamatu stseeni juures režissööri närvid üles ütlevad ning ta hääletoru vastu maad lössi virutab ja töö juurest minema läheb; siis on loomulik paus, mil tükk leiba hammustatakse või mõni sigarett suitsetatakse. Pingutav töö lõpetatakse õhtul kella 6 ajal – sest hilisem valgus ei võimalda enam ülesvõtteid teha.

Järgmise päeva kavas on ette nähtud filmimine merel 3-mastilisel purjekal ehk nõndanimetatud "salapiirituse emalaeval". Selleks otstarbeks on üüritud purjek, millel terve filmipere ühes tarviliste abinõudega kell 8 hommikul merele sõidavad. /---/

Senini on vändatud filmi Kodak Panchromaatilisele tooresfilmile, mis katsete järele kõige paremaid tulemusi annud."
Paar päeva "Eesti Hollywoodis" (1930). Postimees, 19. juuli, lk 4.

"Kesknädala-hommikuse kiirrongiga saabus Berliinist Tallinna kinotäht Ita Rina. Teda oli jaamas vastu võtmas hulk kinohuvilisi. "Estonia-Filmi" poolt vändati kinotähe saabumine.

Eesti-Saksa film "Kire lained", mida suvel Loksal ja Tallinnas vändati meie kinoharrastajate suurel elevusel ja rohkel tähelepanul, tuleb esietendusele Tallinnas homme, s.o. reedel [10. oktoober]. Film linastatakse korraga kolmes kinos, milleks "Bi-Ba-Bo", "Endla" ja "Rekord". Kõigis neis kinodes viibib esietenduse ajal Ita Rina ja esineb publikule isiklikult."
Filmitäht Ita Rina saabus Tallinna (1930). Päevaleht, 9. okt, lk 5.

"Üleeile õhtul oli kolmes Tallinna suuremas kinos möödunud suvel valmistatud Eesti-Saksa filmi "Kire lainte" esietendused. Pidulik esietendus oli korraldatud kutsutud külalistele kino "Rekordis". Olgu tähendatud, et see on esimene suurfilm, mis Tallinnas esimest korda esietendusele tuleb. Sel puhul oli Tallinna kinopublikus märgata suurt huvi esietenduse vastu. Pidulikust esietendusest võtsid osa ka selle filmi tegelased kinotäht Ita Rina ja Hugo Laur. Ita Rina esineb filmis kandvamas naisosas, kuna "Estonia" teatri näitlejal Lauril on ka kaunis pikk osa. Nende ilmumist kinoruumi võeti publiku poolt suurte kiiduavaldustega vastu. Ita Rinale anti palju lilli ja roose ja peeti tema auks kõnesid. Peale esietenduse oli koosviibimine Seltskondlikus Majas."
Eesti-Saksa filmi esietendus Tallinnas (1930). Postimees, 12. okt, lk 1.

"Kinonäitleja Ita Rina viibimine Tallinnas on teinud politseivõimudele muret. Kui näitleja ühest kinost teise liigub, piirab teda määratu rahvamurd, nii et politseil korra alalhoidmiseks tõsiselt tuleb vahele astuda. Suurem ummik tekkis pühapäeval [12.X] kella 7.30 ajal, kui Ita Rina "Rekordist" läks "Bi-Ba-Bosse". Liikumine suleti täielikult."
Ummik Tallinna tänavatel (1930). Postimees, 14. okt, lk 1.

"Kire lainetest" kriitiku pilguga

Rasmus Kangro-Pool: „Ülesvõtted on head, tihti nauditavadki (Loksa rannas). Ka sisevõtetel pole viga. Kahju ainult, et filmis on liig vähe iseloomustavat Eestist, ka elanikkudest ja maastikust, nii et vaataja Eesti kohta õieti ei saa filmi järele mingit ettekujutust.

Ita Rinale polnud just kasuks olnud muutumine blondiks, kuid ta suudab siiski võluda. Gaidarow on hea, samuti Hugo Laur saab oma esimese esinemisega filmis hakkama. Hea tüüp on ka piiritusekuningas Kõlgis (Greiner), kuna teised tegelased jäävad varju. Väga elavalt on tulnud välja purjutamisstseen piirituselaeval, ja samuti sellele järgnenud sündmustik.“ /---/
Kangro-Pool, R. (1930). “Kire lained“. Eesti Päevaleht, 12. okt, lk 5. 

Isikuid 

Ita Rina ehk Italina Lida “Ida” Kravanja (1907 Divača, Austria-Ungari), filminäitleja ja Miss Sloveenia (1926). Ita Rina on üks tuntumaid 1920ndate lõpu, 1930ndate algupoole Saksamaa ja Tšehhoslovakkia filmitähti. Üle-Euroopalise kuulsuse saavutas filmiga “Erotikon” (1929, rež Gustav Machatý). 1930. aastal mängis Eesti-Saksa ühistööna valminud filmis "Kire lained".
Ita Rina, http://en.wikipedia.org/wiki/Ita_Rina (14.07.2011).

Vladimir Gaidarov (1893-1976) sündis Poltaavas. Asus 1912. aastal Moskvasse filosoofiat õppima. Aastatel 1914-1920 oli ta Kunstiteatri näitleja ja mängis ka filmides. Gastroleerinud Tallinnas ja Riias, läks ta 1921. aastal Berliini, kus töötas koos Carl Theodor Dreyeri ja F. W. Murnauga. 1930. aastal lavastas Saksa-Eesti filmi “Kire lained” (Wellen der Leidenschaft), asutades selleks Berliinis tootmisfirma Wladimir Gaidarow G.m.b.H. (Germany). “Kire lained” jäi tema ainsaks režissööritööks. 1933. aastal naasis ta Nõukogude Liitu ja elas surmani Leningradis. Tema kuulsamaid filme on "Stalingradi lahing" (Karlovy Vary filmifestivali Kristallgloobus 1949), kus ta esines feldmarssal Pauluse rollis ja sai selle eest Stalini preemia.
Wellen der Leidenschaft, http://www.luebeck.de/filmtage/filmdb/files/2012/nfl_2012_lowres_33.pdf (9.12.2012).
The Battle of Stalingrad (film), http://en.wikipedia.org/wiki/The_Battle_of_Stalingrad_(film) (9.12.2012).
Wladimir Gaidarow, http://de.wikipedia.org/wiki/Wladimir_Georgijewitsch_Gaidarow (14.07.2011).

Fritz Greiner (1879 Viin –1933 München) – saksa näitleja.

Sigrid Ley – filmistuudio Urania-Film direktor, Eesti kodanik, sünnilt hollandlanna.

Wladimir Lemke – filmi “Kire lained” operaator.

AS Urania

AS Urania registreeriti Eesti Vabariigi kohtu- ja siseministeeriumis 24. jaanuaril 1930. Aktsiaseltsi asutasid USA filmifirma Fox Corporation tookordne esindaja Eestis Richard Ley, Sigrid Ley ja Roman Birkenberg (kõik elasid Eestis ja olid Eesti kodanikud).