Suvelaager Taevaskojas, Jõgeva ja Alatskivi kaitseliidu malevkondade laagrid (1927)

Kaitseliidu ajaloost

Kaitseliidu ajalugu algab 1918. aastal, mil moodustati riigi kaitseks relvastatud kodanike liit -  Eesti Kaitse Liit. Selle ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder ja juhatuse esimeheks Johan Pitka. Peale Tartu rahu sõlmimist 1920. aastal tegutses Kaitseliit peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiorganisatsioonide näol. 1925. aastal kinnitas vabariigi valitsus uue Kaitseliidu põhikirja ja Kaitseliidu ülemaks sai J. Roska. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil tegevuse põhirõhk kandus õppetööle.
Kaitseliit, www.kaitseliit.ee (14.07.2011).

1918. aastal loodi Kaitseliidu juurde ratsapolk, mille ülemaks sai Gustav Jonson. 1922. aastal nimetati  polk ratsarügemendiks. Rügemendi asukohaks sai Tartu. Taktikaliste õppuste jaoks vajati suuremat maa-ala. 1926. aastal muretseti selline koht Petserimaale.
Laanetu, M. (2008). Eesti ratsarügement hobustel, ratastel, suuskadel. Horisont, nr 2, lk 30-35.

Petseri Põhjalaager

Värska laager, täieliku nimega Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager asutati 1926. a. kindral Nikolai Reegi eestvõttel. Värska laagris teenisid jala-, ratsa-, suurtükiväelased jt üle Eesti.
Täpsem info:
Värska laager-Petseri Põhjalaager, http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=225 (5.08.2011).