Avaleht » Filmiliigid

Misso mälestussamba avamine (1935)

Eesti Kultuurfilmi kroonika "Tähtsamaid sündmusi möödunud aastal", 2/13

Filmikroonika Kestus: 00:50

Huviinfo

Toonased ajalehed sambaga seotud sündmustest

28. aprillil [1935] maeti Võrumaal Missos kuue Vabadussõjas langenud ratsarügemendi sõduri säilmed ühishauda. Seni olid viie sõduri maised jäänused maetud ühe talu õue, üks aga maantee äärde. Surnud olid maetud ilma kirstudeta. Nüüd maeti säilmed kahe kirstuga Riia-Pihkva kivitee äärde, kuhu tuleb mälestussammas. Viimane avatakse 26. mail.
Vabadussõjas langenuid maeti ühiskalmu. Kuus kangelast sai 17 aasta pärast viimse puhkepaiga (1935). Postimees, 29. apr, lk 7.

Eile, pühapäeval [26.05.1935], toimus Missos vabadussõjas langenud Ratsarügemendi kangelaste haudade pühitsemine ja nende mälestuse jäädvustamiseks mälestussamba avamine. Sündmus sai sõna tõsises mõttes suursündmuseks, kuna see kokku tõi lähedalt ja kaugelt tuhandeid. Kohal viibis ka Ratsarügement täies koosseisus ja kaitsevägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner.
Täpsemalt tseremooniast:
Misso sammas avati. Husaaride uhke paraad tuhandeile (1935). Võru Teataja, 27. mai, lk 2.

Misso mälestussammas on üle 2 meetri kõrge graniitkividest tahutud büst, mille esiküljel sõnad: „Siin võitles ratsarügement 19. aprillil 1919. aastal.” Sammas asetseb otse Riia-Pihkva maantee ääres 6 langenud ratsarügementlase kalmu päitsis. Kõigil kalmudel on graniitplaadid langenute nimedega.
Samba ümbrus on väärikalt korraldatud ja jätab kõigiti ilusa ja hea mulje.
Kindral J. Laidoner avas ratsarügemendi mälestussamba. Misso paraadist võttis osa ratsarügement terves koosseisus (1935). Päevaleht, 27. mai, lk 5.


Ausammas taasavati 1989. aastal.
Misso alevik, http://www.eestigiid.ee/?CatID=103&ItemID=4498 (9.02.2012).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm