Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Eesti ja Põhjamaade folkloori motiividel loodud muusikaline muinasjutufilm jutustab lastele hellitatud ja isekast kuningatütrest, kes ülla ja puhta armastuse ning ennastsalgavuse läbi tubliks ja töökaks saab.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 308.

Filmi saamisloost

Intervjuust režissööriga „Karoliine hõbelõnga“ tegemise eel:

Jälle lastefilm? Jälle muinasjutt? Kas asjaolude sund või teadlik valik?

Helle Murdmaa: Täiesti teadlik valik. Tahan teha muinasjuttfilmi ja muusikafilmi; kuivõrd aga muinasjutt seondub eelkõige lastega, siis järelikult ka lastefilmi. Mulle meeldib muinasjutt kui žanr: kõik üleliigne on kõrvale jäetud, mängitakse puhastes värvides ja põhikategooriates. Muinasjutt sobib mulle, kuna võimaldab oma ideede lahendust suvalises vormis, võimaldab teha ilma erilise põhjenduseta käike, mis lähtuvad emotsionaalselt pinnalt. Ning kuna ka muusika võimaldab astuda inimese juurde läbi tunnete, siis nende kahe komponendi koosmõju ei jäta palju võimalusi minu ideid mitmeti vastu võtta. Muinasjutt lubab välja astuda reaalsest aegruumist. Mulle meeldib puhastada ära olemasolev reaalsus selliselt, et alles jääb olulisim.

Teid ei huvita psühholoogilised keerdkäigud?

HM: „Karoliine hõbelõnga“ puhul ma ei ütleks, et seda seal pole. Ka lihtsate vahenditega võib esile tuua keeruka idee. Asjad, millest „Karoliines“ räägitakse, on küllalt tõsised ja sügavad, teostada tahame neid aga lihtsalt. „Karoliinet“ ei saa võrrelda „Nukitsamehega“ – need on kaks iseasja.
Murdmaa, H. (1984). Mis on valmis, teoksil, kavas? Sirp ja Vasar, 13. apr, lk 11.

Tootmine

5.01- 14.05.1984 Ettevalmistusperiood
15.05. - 27.08.1984 Võtteperiood
28.08. - 29.02.1984 Montaaži-helindamisperiood

Eelarveline maksumus - 455 002.-      
Tegelik maksumus - 425 466.-

7.05.1984 - Tallinnfilmi kunstinõukogu kinnitab lavastusprojekti, dekoratsioonide ja kostüümide eskiisid ning näitlejate koosseisu. Peategelaste Kaspar (Martin Veinmann) ja Karoliine (Chatrin Bagala) osatäitjad kinnitatakse lõplikult pärast esimese filmitud materjali läbivaatust.

Raskustest filmi valmimisel - katkeid arhiivimaterjalidest

Ettevalmistusperioodil tuli välja vahetada kunstnik-lavastaja Theodor Težik, kuna üha rohkem ilmnesid erinevused režissööri ja kunstniku filmistiili kunstilisel lahendamisel. Kunstnik Težik vabastati tema isikliku avalduse alusel ja uueks kunstnik-lavastajaks sai disainer Roland Kollmann. Kuna põhiline lavastuslik inventar valitud võttekohtade jaoks oli tellitud eelmise kunstniku poolt, tuli hiljem võtete käigus režissööri ja uue kunstniku soovide kohaselt see kas osaliselt ümber teha, lihtsalt mitte kasutada või mitte juurde tellida. Näiteks trikk-kostüümid, inventar objektile "vanapagana maja", lossi juurdeehitused, väravad, lammaste aedik jne. Sellega seletub mõningane ülekulu lavastuse inventari ja dekoratsioonide osas.

Võtteperiood kestis 15.05.84 kuni 27.08.84. Suureks raskuseks ja arusaamatuseks osutusid kombineeritud võtted. Nende teostamise meetod oli lavastusprojekti koostamisel otsustatud jällegi koos eelmise kunstnikuga, kes lubas võtteperioodil juhendada meie kogemusteta kombineeritud võtete gruppi. Juhendaja puudumine andis tagasilöögi: meie kombineeritud võtete grupile (nukufilmi töötajad), kes esimest korda puutusid kokku kunstilise filmiga, ei olnud see  töö jõukohane. Kahe kuu jooksul ei jõutud vajalike tulemusteni ja grupil tuli nendest inimestest loobuda. Filmile kõige vajalikumad kombineeritud võtted teostas lõpuks põhioperaatorigrupp, hoides niimoodi  kokku kallihinnalise võtteaparatuuri pealt, kuid kaotades valusalt filmile vajalike kombineeritud võtete hulga ja kvaliteedi arvel.

Veel üks ja võibolla kõige tähtsam raskus võtteperioodil: filmigrupi ekspeditsioonis olles ei jätkunud kütust stuudio autodele. Oleks see varem ilmnenud, tulnuks grupil valida mitte nii ilus, kuid kompaktsem maastik Tallinna lähedal. Kuid muidugi oleks kannatanud filmi kunstiline väärtus. Bensiini vähesusest tingituna jäi ära ekspeditsioon Moskvasse, kuhu grupp pidi sõitma spetsiaalselt väljavalitud hunti Durovi teatrist kindlas ümbruses filmima, täiustama mõnd kombineeritud võtet jne. Olukorra lahendamiseks tuli hunt koos dresseerijatega transportida grupi asukohta, ehitada spetsiaalne puur ja hoiuruum jne.
Ekspeditsioon Hiiumaale tuli samuti ära jätta kütusepuuduse tõttu.
Kuidas me üldse olukorrast välja tulime? Tänu näitlejate, grupiliikmete, konsultantide jt. isikliku transpordi abile, tänu lubamatult karmidele tingimustele autobussides, aparatuuri ja pürotehnika nõuetele mittevastavale transpordile, tänu mõttetule eneseohverdusele. Lõpptulemuseks stuudio transpordikulude kokkuhoid.
Ja nii lõppes võtteperiood üks päev varem planeeritust.
/---/
Seletuskiri seoses kalenderplaani täitmisega, ERA.R-1707.1.2300, lk 35-38.

21.12.1984 - filmi läbivaatus ja arutelu kunstinõukogus. Esitatakse II tasustamisgrupile.

Venekeelne dublaaž on tehtud stuudios "Tallinnfilm" 1985. aastal.

Üritused Tallinna Kinomajas

31. jaanuaril 1985. aastal esietendus Tallinna Kinomajas Tallinnfilmi uus mängufilm "Karoliine hõbelõng". Kohal olid filmi režissöör Helle Murdmaa, peaosalised Chatrin Bagala ja Martin Veinmann, operaator Ago Ruus, kunstnik Ronald Kolmann, toimetaja Loora Tarm, direktor Maret Hirtentreu. Õhtut juhtis Liina Kirt.
Tallinnfilm 1985 (1986). Filmograafia. Perioodika: Tallinn, lk 60.

Filmi vastuvõtust

Omaaegses kriitikas heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute show-numbrite rittaseadmist.

„Väliselt on „Karoliine hõbelõng“ kõigiti muinasjutupärane film. On haldjad, on kollid, on näkid, libahundid, päkapikud ja röövlid, on kuningas ja printsess. Tempo on särtsakas, tegelased on lakkamatult liikvel, ei püsi suurt paigal ka üksteisega rääkides. On leidlikke trikke ja lustkaid stseene /---/. Kõik see näitab, et Helle Murdmaal on silma ja oskust tegevust käima panna ja õhustikku luua, mida kinnitab ka filmile omistatud üleliiduline preemia. Nii et võiksime südamerahuga tõdeda: jälle üks imeilus värviline Eesti film! Ilusad tüdrukud, ilusad maastikud, ilus muusika, ilusad laulud, ilusad tantsud, ilusad tunded, ilusad kavatsused. Ja hollywoodlikult ilus lõpp – kaks valges riides noort inimest, kuningas ja printsess, seisavad lossiväravas valguse säras, nad on teineteist leidnud, vaevad on seljataga. Aga kas neid vaevu ikka oligi, tekib filmi lõpus kiusakas küsimus. /---/ Pigem meenutas nähtu küll kahe kõrgest soost noore inimese lõbusat jalutuskäiku grüünes, Eestimaa kaunites paikades, kus nende auks tegid mõne revüünumbri ka kohalikud haldjad, kollid ja näkid. Just viimastele oli pööratud filmi tähelepanu, mitte süžeele, mitte selle taga olevale ideele või filosoofiale.“
Toomet, T, Kaplinski, J. (1986). Karoliine sassis lõngaviht ehk muinasjutt, nagu me teda mõistame. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 55-57.

Filmile tagasivaatavalt

“Nukitsamehe”, “Karoliine hõbelõnga” ja “Metsluikede” atmosfäär peaks olema lummavalt tuttav kõigile, kes olid 1980-ndatel lapsed. Midagi psühhedeelset oli neis filmides, pildi, muusika ja teksti kombinatsioon jooksutas lapsvaatajal juhtme ikka üsna kokku. Filmitegelaste ekslemised ning selle käigus saadud huvitavad, naljakad ja ohtlikud kohtumised levisid unenägudessegi ning panid looduses viibides haldjatele ja näkkidele mõtlema. Filmide autor Helle Karis on ammu dokumentaalile üle läinud /---/, aga need muinasjutud ei unune.
Kaljuvee, A. (2008). Helle Karis (64) — muinasjutumaalt. Päevaleht, 2. veebr.

Helle Karist on varem hurjutatud, justkui oleksid ta lastefilmid üleliia magusad ja nunnutavad. Asjata! Üleüldisele kõleduse ja kalkuse dominandile, mis on tüüpiline ka lastele pakutavas imporditud repertuaaris, võib mõnikord julgesti vastu seada koguni „suhkru ja pisarate kokteili”. Viimasel ajal on hakatud seltskonnas hea sõnaga meenutama „Karoliine hõbelõnga” ja teisigi. Üks väga tuntud asjamees tunnistas hiljuti täiesti tõsiselt, mäherduse vapustava heldimustunde oli temas esile kutsunud laste kojutuleku stseen „Nukitsamehes”. Muide, Karise filmidest tuntud „haldjakleidikesi” kannavad ka „Teejuhi” rituaalides osalejad.
Hallas, J. (1997). Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal. Teater. Muusika. Kino, nr  2.

Filmi muusikast

Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "Nukitsamees" puhul, on ka selle filmi muusikat hiljem korduvalt plaadistatud ja esitatud. Ansambli Kiigelaulukuuik repertuaaris on "Vokilaul" ja "Lambalaul". Lauluvõistlustel (näiteks ETV Laulukarussellis ja konkursil "Kaks takti ette") on läbi aastate korduvalt esitatud "Näki laulu". Kiigelaulukuuik on plaadistanud ja esitanud ka filmist välja jäänud laulu "Armastus on hõbeniit", mille helilooja Olav Ehala kasutas hiljem ära haldja soololauluna muusikali "Nukitsamees" lavaversioonis (RO Estonia 1998 ja Teater Vanemuine 2010). Olav Ehala kogumikplaadil Eesti Kullafond leidub ka filmis Ele ja Kaja Kõlari lauldud "Unemaa".
Karoliine hõbelõng, http://et.wikipedia.org/wiki/Karoliine_h%C3%B5bel%C3%B5ng  (27.08.2012).

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Karoliine hõbelõng" on sarja 7. film, ilmunud 14.11.2013.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm