Avaleht » Filmiliigid

Merevägi harjutustegevusel (1940)

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Merevägi harjutustegevusel. Kultuurfilmi toode nr 98

Filmikroonika Kestus: 09:52

Huviinfo

Kroonikapala diktoritekst

Eesti on mereriik. Meie riigi üldpiiri moodustab suuremalt osalt rannik, seepärast on kõigiti oluline meie sõjalaevastiku arendamine rannakaitseks.
Näeme meie merelaevastikku suvisel õppetegevusel. Lipud tõstetud, algab laevastikus õppepäev. Sõjalaevad kannavad ahtris  sõjalaevastiku ahtrilippu s.o. lõigatud nurkadega sini-must-valget riigivapiga lippu, ja laevaninas güüsi. Üheks sidepidamisviisiks laevade vahel on signaallipud, kusjuures igal lipul ja nende gruppidel on oma eritähendus - alates kõige lihtsamast mõistest kuni keerukate lahingukäskudeni. Lipulaevalt antud käsk "valmistuda ankrult lahkumiseks" võetakse vastu, laevad tõstavad ankrud ja siirduvad harjutustele.
Sidet merel peetakse üksikute laevade vahel ka nn. semafori teel, kusjuures signalisti teatav käteasendite kombinatsioon vastab kindlale tähele.
Näeme miinide veeskmist. Enne veeskmist toimub miini valmispanek. Miin koosneb õõnsast metallkerest, milles on tugevajõuline lõhkeaine ja süüteseadis. Kere välisosale külgekeeratavatest miinisarvedest tulevad juhtmed miini sisemusse, mis valmispanekul ühendatakse elektrilise süüteseadisega.Miin pole ohtlik laevatekil põrke suhtes. Veeskmisel asetatakse miini seadisesse ümargune suhkrutükk ning alles selle sulamisel merevees muutub miin ohtlikuks tema sarvede vastu põrkamisel.
Järgnevalt näeme suurtükkide harjutamislaskmist.
Torpeedode väljalaskmine sünnib laevatekile monteeritud torpeedoaparaadist. Torpeedo on suruõhu masinate jõul propellerite abil soovitaval sügavusel sigarikujuline iseliikuv  miin. Tema ninaosa on tugevajõuline lõhkelaeng, mis märki tabades plahvatab suure purustusvõimega.
Torpeedoaparaat suunatakse väljaarvestatud sihis ja torpeedo lastakse välja torpeedotorust püssirohu laengu abil.
Torpeedo kiirus vee all küünib 85 km tunnis - veepeal on temast teraval silmitsemisel näha liikumise jälg.
Lahinguolukordades on sageli oluline enda varjamine kunstliku udu ja suitsukatete varju, kas taandumisel või ootamatute atakkide teostamisel suitsukattest väljumisel.
Õppeülesanne täidetud, pöördub laevade üksus tagasi omale ankrukohale.

Linke:
Mereväe kronoloogia, http://www.mil.ee/?sisu=mvkronoloogia&menu=merevagi (20.06.2011).
Mereväe ajalugu, http://www.mil.ee/?menu=merevagi&sisu=mereajalugu (20.06.2011).

Kirjandusest

"Vahepeal "Eesti Kultuurfilm" valmistas ca 450 m. filmi laevastiku suvistest õppustest. Seal oli ruumi ka allveelaevadele. Filmiti meeskonna päästmist veea alt ja õhutõrjekahurist tulistamist. Lugu toimus "Kalevil", kusjuures 10.aug. laskedemonstratsioonil kukkus merre 3 leekgranaadi padruni kesta."
Kokk, R. (2006). Eesti merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Tallinn: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja AS Kirjastus Elmatar, lk 122.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm