Au langenuile (1939)

Vabadussõja mälestusmärke

1928. aastal rajati Kaitseväe kalmistule arhitekt Edgar Kuusiku kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehitis. Kaitseväe kalmistu (Tallinna garnisoni kalmistu) on Tallinnas Juurdeveo tänava ja Siselinna kalmistu vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast. Kaitseväe kalmistu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kaitseväe_kalmistu (11.08.2011)

Vabadussõjas langenute kalmistu [Viljandis], mis korraldatud ja ilustatud kunstnik Espenbergi kavandite järgi ja kuhu maetud 39 langenut, avati kell 12. Nägus monument, barjäär ja hauaplaadid on Saaremaa marmorist...Katte kõrvaldas monumendilt  kaitseminister August Kerem. .. Teiste auvõõraste hulgas võttis osa kapten Irve hallipäine isa.
Mälestussammas kapt. A. Irvele (1933). Postimees, 6. aug.
Viljandi maagümnaasium, http://www.vmg.vil.ee/mannn/postimees_1933-183.JPG (11.08.2011).

Platsi uuendamisega hakati skulptor Roman Espenbergi juhendamisel pihta 1933. aastal. 27. juulil toodi paarisaja meetri kauguselt perekonna hauaplatsilt ühiskalmistule üle kapten Anton Irve põrm, et anda sellega kohale lisaväärtust. Ühiskalmistu avati pidulikult 1933. aasta 6. augustil, mil Viljandis peeti viiendat ülemaailmset Vabadusristi päeva. Kalmistuga samal päeval avati Pauluse kiriku juures kapten Anton Irve monument. Kui 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon jättis hauad puutumata, siis 1945. aasta 11. septembril tegid kommunistid oma töö ära. Lõhkekeha kärgatus purustas monumendi ja hauaplaadid peksti puruks. Hiljem veeti kivid minema ning koht kaeti mullaga. Kalmistu avati suure rahvamassi juuresolekul taas 1991. aasta 15. septembril.
Raba, R. (2007). Hallid hauaplaadid vabaduse sünni märgiks. Sakala, 22. dets, http://wwx.sakala.ajaleht.ee/221207/esileht/artiklid/5030743.php?&Y=2007&M=11 (11.08.2011).

Julius Kuperjanovi haud, hauamonumendi autor skulptor Jaan Koort, valmistatud Saaremaa dolomiidist. Tellimuse sai mais 1925, valmis pidi saama sügiseks. Restaureeritud 2008.
Vabadussõja sangar Julius Kuperjanov, http://vapsid.weebly.com/julius-kuperjanov.html (11.08.2011).

Vabadussõja mälestusammas Misso kalmistul on pühendatud I Ratsarügemendi langenuile. Ausammas püstitati 1935. aastal ning taastati 1989. aastal.
Võrumaa24, http://www.visitvoru.ee/?id=201 (11.08.2011).

14. jaanuaril 1919 toimus Tähtvere väljadel Vabadussõja otsustav lahing Punaarmee ja Eesti vägede vahel. Soomusrongid Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega võitsid lahingu ning vabastasid Tartu. Bolševike tapatalgud jäid Tartus pooleli, võidetud lahingul oli suur sõjaline ning poliitiline tähendus kogu Eestile. Lahingu mälestuseks avati 3. juulil 1932 Tähtvere pargis mälestusmärk, mille kommunistid 1940 hävitasid. Tartu Memento eestvedamisel korraldas Tartu Linnavalitsus mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul, mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal.
Tartus tähistati 1919. aasta võitu Tähtvere väljadel, http://www.ksk.edu.ee/uudised/tartus-tahistati-1919-aasta-voitu-tahtvere-valjadel/ (11.08.2011).

Amandus Adamsoni loodud Kalevipoja kuju, selle aluse kavandanud Aleksander Elleri ja arhitektitöö teinud Arnold Matteuse ühistöö avati 17. septembril 1933. Kuju kõrgus oli 4,7 m, aluse kõrgus 3,2 m. Postamendi esiküljel on aastaarvud „1918 1920”.
Vääri, E. (2003). 70 aastat Kalevipojaga. Kas Kalevipoeg jõuab lõpuks koju? Kultuur ja Elu nr 2, lk, 11, http://kultuur.elu.ee/ke472_kalevipoeg.htm (11.08.2011).
Vabadussõja mälestussammas, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27168 (11.08.2011).

Isikuid

Anton Irv (17.09.1886 Viljandimaa – 27. 04.919 Egle raudteejaama lähistel, Läti) oli Eesti Vabadussõja kangelane, Laiarööpmelise Soomusrongi nr 1 (hilisem nimetus soomusrong "Kapten Irv") ülem.
Anton Irv, http://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Irv (11.08.2011).

Julius Kuperjanov (11.10.1894 Venemaa, Pihkva kubermang – 2.02.1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant (Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks).
Julius Kuperjanov, http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Kuperjanov (11.08.2011).

Film on digitaalselt taastatud 2008. aastal.

DVD "Võitluses sündinud, rahus kasvanud - Eesti Vabariik."
Eesti Vabariigi 20. aastapäevaks vändatud juubelifilmid, mis on digitaalselt taastatud programmi "Eesti Vabariik 90" raames. DVD-l on 5 filmi:
"Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 10" (1938)
"Relvastatud rahvas" (1938)
"Ringkäik Sõjamuuseumis" (1938)
"Võitluses sündinud, rahus kasvanud" (1938)
"Au langenuile" (1939)